Minister tahab kohtuotsust 100 päevaga

Triniti

“Kui Phileas Fogg Londoni jaama jõudis, näitasid kõik kellad kümne minuti pärast üheksa. Phileas Fogg oli sooritanud ümbermaailmareisi ja jäänud viis minutit hiljaks! Ta oli kaotanud.” Selline on maailmakirjanduse üks ilusamaid puänte. Jules Verne kangelased teoses „80 päevaga ümber maailma“ olid jäänud hiljaks. Kõik nende pingutused olid olnud asjata.

Justiitsministeeriumi 2011. aasta septembri pressiteates avaldas minister Kristen Michal, et justiitsministeeriumi ja kogu valitsuse lähiaastate tähtsaks eesmärgiks on, et kohtumenetlus peaks ühes astmes lõpule jõudma kõige rohkem saja päevaga.

Eesmärk pühendab abinõu

Eesmärgi saavutamiseks töötati kohtumenetlusi reguleerivate seaduste muutmiseks välja mitu muudatuste paketti, millest viimased jõustusid tsiviilkohtumenetluse seadustikus 2013. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste selgitusteks öeldi, et kohtunikud saavad nüüd „tööriistad“, millega menetlust kiirendada.

Tulemuseks oli see, et maakohtutes läks korralikuks sebimiseks ja menetlust hakkasid planeerima ka need kohtunikud, kelle käes varem asjad venisid. Pooltele hakati määrama kohe alguses tähtaegu, mis ajaks peab üks esitama oma seisukoha, teine selle suhtes vastuse, mis ajaks kõik tõendid jne. Tundub, et menetluse kiirusest on saamas omaette eesmärk.

Õppind mehed, head riistad

Kiire menetlus on igati tervitatav, aga olles kohtuadvokaadina selle sebimise sees, ei saa ma aru kolmest asjast.

Esiteks olid minu meelest kohtunikel seaduse järgi ka varem kõik võimalused menetluse planeerimiseks ja vahetähtaegade määramiseks. Ilmselt puudus lihtsalt ministeeriumi surve nende kasutamiseks.

Teiseks, kuidas sai jälle juhtuda nii, et ühte punkti ühes paragrahvis muudeti ja teine punkt eelmises paragrahvis jäeti muutmata, millega loodi hoopis vastupidine olukord (ma ei hakka lugejat seaduse sõnastusega koormama, ent asjaga kursis olevatele viitan, et räägin TsMS § 329 lg 2 ja § 330 uue redaktsiooni koosmõjust)? Jah, norme koosmõjus tõlgendades probleemi ei ole, aga praktikas on küllaga ja tean, et ministeerium planeerib ebakõla kõrvaldamiseks uut muudatust.

Kolmandaks, miks just 100 päeva? Lihtsate asjade puhul on see ehk saavutatav, aga vähegi keerulisemate puhul kindlasti mitte. Piisab ühest ekspertiisi taotlusest või tõendi väljanõudmisest kohtu abiga ja ongi tähtaeg läinud. Olgu võrdluseks öeldud, et arbitraažikohtu üks eelistest tavakohtu ees on menetluse kiirus ja näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglement näeb ette, et vaidlus tuleb lahendada hiljemalt kuue kuuga. Tavakohtus nüüd siis „soovituslikult“ 100 päevaga.

Jääb loota, et kiirustamine ei mõjuta kvaliteeti ja „uue suuna“ tulemusena ei produtseeri maakohtud hulgaliselt tähtaegset praaki, mis ringkonnakohtus tühistatakse ja uuele ringile saadetakse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga