Nõuded internetis valeinfo avaldaja vastu – Riigikohus küsib Euroopa Liidu Kohtult nõu*

Triniti

Internet on teinud lihtsaks inimeste suhtlemise üle kogu maailma, aga loonud ka võimalused ulatuslikuks õiguste rikkumiseks sh ebaõigete väidete avaldamisega. Seda olukorras, kus isik, kelle kohta valeandmeid avaldatakse, asub füüsiliselt tuhandeid kilomeetreid eemal solvangu kirjutajast. Arvestades interneti piirideta olemust on arusaadav, miks on selge vastuseta küsimused, millise riigi kohtus ja millise riigi õiguse alusel selliseid vaidlusi pidama peaks.

Riigikohus on 23.03.2016 määruse järgi kohtualluvuse küsimuses suurema selguse saamiseks küsinud Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Eelotsuse küsimus seondub sellega, kuidas määrata kohtualluvust olukorras, kus juriidilise isiku kohta on avaldatud au teotavaid ebaõigeid andmeid ja kui andmete avaldaja on need kirjutanud välisriigis.

Eelotsuse küsimise olemus

Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevalt peaksid Euroopa Liidu siseriiklikud kohtud küsima eelotsust kui olemasoleva Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika põhjalt ei ole piisavalt teavet, et ise otsustada liidu õiguse tõlgenduse ja selle kohaldamise üle. See tähendab seda, et siseriiklikel kohtutel ei ole õigust ise Euroopa Liidu õigust tõlgendada ning kui norm või praktika on segane, siis tuleb tõlgenduse saamiseks pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole.

Riigikohtu veebilehe andmetel on siiani Eesti kohtud küsinud eelotsust kokku 16 korda. Seega ei küsi Eesti kohtud Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel nõu kuigi tihti. Vastandina näiteks Saksamaa ja Itaalia küsivad keskmiselt igal aastal eelotsust 40 korda.

Kohtualluvus internetis

Kohtualluvusest sõltub, millise riigi kohtus saab asja üle vaielda ehk, mis riigi kohtul on pädevus asi lahendada. Eelotsuse küsimiseks põhjust andnud vaidlus puudutab Eesti juriidilise isiku soovi kaevata kohtusse Rootsi äriühing, kes keeldus vaatamata korduvatele nõuetele eemaldama enda veebikodust Eesti hageja kohta avaldatud valeandmed. Enamgi veel, asus ka ise aktiivselt selliseid avaldusi tegema. Eesti juriidiline isik soovib vaidlust pidada Eestis.

Riigikohus kinnitas Euroopa õiguses tunnustatud põhimõtteid (vt nt Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH), et kannatanu võib esitada nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teabesisu kättesaadav. Kuid sellisel juhul on kohtutel pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse pöörduti. Seega juba tulenevalt sellest, et kostja veebileht, kus ebaõigeid andmeid avaldati on Eestis kättesaadav, saab iseenesest hagejast Eesti juriidiline isik esitada hagi Eesti kohtusse.

Küll aga ei tule Riigikohtu hinnangul Euroopa Liidu Kohtu praktikast selgelt, kas ka eeltoodud põhimõtetele tuginedes saaks Eesti kohtusse pöörduda lisaks kahju nõudele ka ebaõigete andmete ümberlükkamise ning kommentaaride eemaldamise nõudega. Seetõttu pidas kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

Eelotsuse olulisus

Arvestades, et internetis toime pandud rikkumise korral kohtualluvuse määramisel on endiselt palju lahtisi küsimusi nii Eestis kui kogu maailmas, on Riigikohtu pöördumine suurema selguse saamiseks Euroopa Liidu Kohtu poole igati tervitatav. Eelotsust ennast tuleb küll ligi kaks aastat oodata.

* TRINITI Advokaadibüroo esindab antud vaidluses hagejat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga