Õigusabi põllumajanduses, osa IV – kuidas osanikke hoida ja registreerida

Triniti

Põllumajandusega tegelevad äriühingud ja kontsernid muutuvad oma struktuurilt pidevalt keerulisemaks. Kuigi osaühingu asutamine toimub ettevõtjaportaali kaudu mõne minutiga ning ka registris muudatuste tegemine on väga lihtsaks tehtud, tuleb advokaadibüroo praktikas igapäevaselt ette juhtumeid, mis vajavad erialaspetsialisti abi. Järgnevalt mõned soovitused osanike ringi reguleerimisest igapäevaselt ühinguõigusega tegeleva juristi vaatenurgast.

Osanike nimekirja pidamine

Vastavalt äriseadustikule peab osaühingu osanike nimekirja juhatus, kui osad ei ole registreeritud väärtpaberite keskregistris. Täiendavalt on osanike nimekiri ka äriregistris, ent äriregistris sisalduval osanike nimekirjal ei ole õiguslikku tähendust ning tuleb ette, et juhatuse peetavas ja äriregistris sisalduvas nimekirjas on erinevusi. Et juhatuse peetav nimekiri oleks korrektne, peavad osanikud osade müügi, pärimise või muu omanikuvahetuse korral osaühingu juhatust uuest omanikust teavitama. Äriregistrit teavitab muutunud omanikust notar. Seega on võimalik, et kui osaühingut ei ole teavitatud, on äriregistri nimekiri sisuliselt õigem, ent ei oma tähendust. Osaühingu jaoks – dividendide maksmisel, üldkoosolekule kutsumisel, teabe andmisel jms – loetakse võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks alles pärast seda, kui võõrandamisest on teatatud ja osa üleminek on tõendatud.

Osanike nimekirja pidamisel tasub tähelepanu pöörata ka sellele, kas osanik on abielus ning kui on, siis kas osaühingu osa näol on tegemist abikaasade ühisvaraga. Ühisvarast tulenevad õigused mõlemale abikaasale ning kuigi enamasti saab eeldada, et abikaasad on kokku leppinud, kuidas toimub nende osanikeõiguste teostamine, võib see kaasa tuua ka üllatusi. Osa abikaasade ühisvara hulka kuulumine tuleb kindlasti välja osade võõrandamisel.

Kuna osanike vanus ja struktuur on olulised ka mõnede põllumajandustoetuste taotlemisel ja saamisel, tasub osanike nimekirja pidamisele tähelepanu pöörata.

Osanike ringi piiramise võimalused põhikirjas

Paljudel ettevõtjatel on huvi hoida oma äripartnerid ühingu juures ning piirata teiste isikute pääsemine osanike ringi. Äriseadustik lubab osaühingu osanike ringi korraldada kolmel viisil:

  1. muuta osa täiesti vabalt võõrandatavaks, välistades ostueesõigus põhikirjaga,
  2. seadusjärgne regulatsioon – osa on vabalt võõrandatav, kuid osanikel on ostueesõigus osa võõrandamisel kolmandatele isikutele
  3. osa võõrandamiseks põhikirjaga täiendava tingimuse seadmine (eelkõige mõne juhtorgani, osanike või muu isiku nõusolek).

Neist kolmest on kindlasti enamlevinud teine, seadusjärgne ostueesõigus. Selle osas tuleb aga tähele panna, et ostueesõigus ei laiene kõigile võõrandamisjuhtudele (nt sundtäitmise, sundvõõrandamise või pankrotimenetluse käigus, samuti kui osa võõrandatakse mitterahalise sissemakse esemena äriühingule). Samuti toob ostueesõigus iga võõrandamistehingu korral kaasa vähemalt kuu aja pikkuse ebakindluse perioodi – kas keegi kasutab ostueesõigust.

Põhikirjalise tingimuse aga saab kehtestada kõikide võõrandamisjuhtude suhtes, põhikirjas saab tingimuse sisu üsna vabalt kujundada ning tingimus toimib ennetavalt, vastasel juhul on tehing tühine.

Osade registreerimine väärtpaberite keskregistris

Juhatuse osanike nimekirja pidamise kohustust on võimalik vältida registreerides osad Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Sellega kaasnevad ka mõned muud õiguslikud asjaolud. Esiteks ei pea osade võõrandamise tehingud ja võõrandamisele suunatud tehingud (nt osanike leping, mis reguleerib osa kuuluvust) olema notariaalselt tõestatud. Teiseks annab osade EVK-s registreerimine palju juurde õiguskindluses. EVK-s registreeritud osade ostmisel on omandajal vähemalt sama tugev kindlus, kui kinnistusraamatu kande alusel kinnistu ostmisel. Kui osaühingu osanike ring on eriti keeruline, aitab EVK-s registreerimine sellesse selgust luua. Samuti loob EVK-s registreerimine võimaluse osa pantimiseks – ilma registreeringuta pantimine notariaalselt tõestatud pandilepinguga ei ole pandipidaja jaoks kindel ning seda kasutatakse küllaltki vähe. EVK võimaldab lisaks pandile registreerida ka osa võõrandamise keelu. Seetõttu on pankade finantseerimise korral osade EVK-s registreerimine tihti eeltingimuseks. EVK-s registreerimisega kaasnevateks negatiivseteks külgedeks on tasu maksmise kohustus nii ühingul osade registreerimise eest kui osanikel väärtpaberikontode omamise eest, samuti võib osade registreerimise ajal olla vajalik varasemate segaduste lahendamine.

Osanikevahelised suhted

Osanikevahelistes suhetes äriseadustiku sätetele toetumine ei anna kindlust erimeelsuste puhuks. Kui ühingule kuuluva vara väärtus suureneb, tuleks järjest rohkem mõelda ka ühingusiseste dokumentide (põhikiri) ja osanike-aktsionäride vaheliste dokumentide (osanike leping) sätete sisule. Järjest enam kogub Eestis populaarsust osanike lepingu sõlmimine. Sellise lepingu poolteks on ühingu aktsionärid ja vahel ka ühing ise ning eesmärgiks on ühingu juhtimisse puutuvates asjaoludes kokku leppimine. Lepingu kaugemaks eesmärgiks on sätestada ka lahendus juhuks, kui osanikud omavahel edasistes tegevustes enam kokku leppida ei suuda. Sellisel juhul on võimalik rakendada erinevaid lepingu sisalduvaid väljaostu, lepitus või võõrandamisklausleid. Osanike lepinguga saab kokku leppida ka ühingusse rahaline panustamine, täpne kasumi jaotamine ning mõne osaniku ühingust väljumise kord, mida põhikiri ei võimalda.

Tehingud seotud isikutega

Osanikega, juhtorgani liikmetega ning seotud isikutega tehingute tegemisel tuleb arvestada äriseadustikust tulenevate piirangutega. Nõukogu liikme ja äriühingu vahel tehtud tehing, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamest, on tühine, kui sellega ei nõustunud üldkoosolek. Sama põhimõte on kehtiv ka juhatuse liikmega tehtava tehingu puhul, kui osaühingul ei ole nõukogu. Kui osaühingul on nõukogu, on juhatuse liikmega tehingu tegemiseks vajalik nõukogu nõusolek.

Eraldi tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et nõusoleku eeldus ei piirdu juhatuse liikme kui füüsilise isikuga tehingu tegemisega. Riigikohus on leidnud, et juhatuse liikmel ei ole esindusõigust ka enda poolt esindatava kolmanda isikuga sõlmitavate tehingute tegemiseks. Sellise tehingu peab samuti heaks kiitma nõukogu või viimase puudumisel osanikud.

Juba ilmunud:

Õigusabi põllumajanduses I – suuremahulised lepingud, 23.04.2014.
Õigusabi põllumajanduses II – põllumaa omandamine ja rent, 25.06.2014.
Õigusabi põllumajanduses III – probleemid põllumajandustoetustega, 21.07.2014.

Järgneb:

Õigusabi põllumajanduses V – tehingud osade ja aktsiatega
Õigusabi põllumajanduses VI – tööõigus ja konkurentsiõigus

Kokkuvõte kogu blogikandest on loetav ka siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga