Õigusabi põllumajanduses, osa VII – soovitused, kui tõesti enam ei jaksa

Triniti

Tänaseks päevaks on toorpiima turuhind olnud allpool mõistlikku tasuvuspiiri juba umbes 15 kuud. Seakasvatajatel on sarnane seis kestnud veelgi kauem ning viimasel ajal teeb olukorda veel hullemaks nii ringi liikuv seakatk kui Maailma Terviseorganisatsioon. Sellisel taustal on lõpetajaid ja tootmismahu vähendajaid palju. Olukorras, kus tegevuse lõpetamine mõnes valdkonnas on isegi eelduseks või abiks mõne toetuse saamisele, on paslik vaadata üle mõned õiguslikud nüansid, millele tähelepanu pöörata.

1.       Käitu töötajatega korrektselt

Enamasti kaasneb tegevuse lõpetamise või mõne valdkonna kinnipanekuga ka töötajate koondamine. Koondamise puhul on oluline pidada kinni töötajale etteteatamise tähtaegadest, samuti on tööandjal kohustus pakkuda töötajale võimalusel teist tööd, välja arvatud tegevuse lõpetamisel või pankroti korral.  Täiendav Töötukassa teavitamise ja töötajate konsulteerimise  kohustus tekib kollektiivse ülesütlemise korral, ehk ühe kuu jooksul üle 5 töötaja koondamisel ettevõttes, kus töötab kuni 19 töötajat või 10 töötaja koondamisel ettevõttes, kus töötab 20-99 töötajat.

Tegevusvaldkonna sulgemisel on tööjõukulude piiramiseks oluline arvestada kohustuslike etteteatamisaegadega. Nii peab kümme ja enam aastat töötanud töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, viis kuni kümme aastat töötanud töötajale 60 kalendripäeva, viis kuni üks aasta töötanud töötajale 30 kalendripäeva ja alla selle vähemalt 15 kalendripäeva. Igal juhul tuleb koondamisel maksta töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vähemalt viis aastat töötanud töötajal on täiendavalt õigus saada kindlustushüvitist ka töötukassast. Selleks peab tööandja esitama töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest.

2.      Tegevuse lõpetamine võib tuua toetuse tagastamise

Tegevuse lõpetamisel tuleb arvestada ka varasemalt saadud põllumajandustoetustega. Mitme toetuse (näiteks alustava noore ettevõtja toetus, põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamine, loomade karjatamine, investeeringutoetused jms) puhul on toetuse saajal tegevuse lõpetamise korral ka toetuse tagastamise kohustus. Mõnedel toetustel on siinkohal ka erisusi, näiteks loomade karjatamise toetust ei pea tagasi maksma, kui kohustust on täidetud kolmel järjestikusel aastal ning põllumajanduslik tegevus lõpetatakse. Seega tuleb tegevuse lõpetamisel või tegevusala sulgemisel vaadata põhjalikult läbi varasemalt saadud toetustega seonduvad nõuded ja võetud kohustused. Vastava toetuse määrusest vaatamisel tuleb ka arvestada, et esitatavad nõuded võivad määruse muutmistega sõltuvalt toetuse saamise ajast aastati erineda.

3.      Ühingu likvideerimine on pikk protsess

Mittetegutseva äriühinguga kaasnevad kohustused – neist tavalisem iga-aastane majandusaasta aruande esitamise kohustus. Kuigi hetkel riik selle kohustuse täitmist sisuliselt ei kontrolli, on endiselt võimalik trahvida nii ühingut kui kõiki juhatuse liikmeid summas mitte vähem kui 200 eurot. Ühe tavalise, mittetegutseva osaühingu likvideerimine algab lõpetamisotsuse tegemisega ning sisaldab likvideerijate määramist, aruannete koostamist, võlgade sissenõudmist ja kohustuste täitmist. Kokku võib see kõik aega võtta 9 kuud või enamgi.

Käesoleva aasta algusest on võimalik osaühinguid ja aktsiaseltse lõpetada ka oluliselt lihtsamalt ja kiiremini, kui tavapärane pikk likvideerimine. Siiski kaasnevad selle ideaalis umbes poolteist kuud kestva protsessiga ka mitmed riskid. Sisuliselt näeb uus regulatsioon ette võimaluse ühendada äriühing tema ainuosaniku isikuga ning ühing kustutatakse äriregistrist. Sellise ühendamise eelduseks on, et kõik ühingu aktsiad või osad kuuluvad ühele isikule või on erandina abikaasade ühisvaras.

Ühingu juhatusel on kohustus saata vähemalt 1 kuu enne ühinemist teade võlausaldajatele ning avaldada see ka Ametlikes Teadaannetes ning võlausaldajatel on õigus nõuda oma nõuetele tagatist. Sellise lihtsustatud ühinemise puhul on aga riskiks see, et kogu lõppeva osaühingu või aktsiaseltsi vara (st nii õigused kui kohustused) lähevad omanikule üle ning omanik jääb ühingu kohustuste eest piiramatult vastutama. Seega peaks omanik olema väga kindel, et ühingul kohustused puuduvad või need on oluliselt väiksemad kui ühingu vara. Tähelepanu tuleb pöörata ka üleläinud vara maksustamisele.

4.      Pankroti või saneerimisega alusta õigeaegselt

Raskustesse sattudes peavad juhatuse liikmed hindama, kas maksejõuetus on ajutine või juba püsiva iseloomuga, sest viimasel juhul ei tohiks majandustegevust jätkata, vaid esitama kohtule pankrotiavalduse. Avaldus tuleb esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Reeglina peaks sellisteks makseteks olema näiteks (võtme)töötajate palgad, kommunaalarved, jms maksed, mille tegemata jätmine ohustaks äriühingu varade säilimist või vähendaks müügiväärtust ja läbi selle kahjustaks ka võlausaldajate huve.

Kui tegelik maksejõuetus ei ole veel kätte jõudnud, kuid on tulevikus tõenäoline, võib olla võimalik saneerimine. Huvitavalt ongi saneerimise tuntumad juhtumid seotud just põllumajandusega. Sisuliselt on läbi saneerimismenetluse võimalik võlausaldajate nõudeid ajatada, maksta osades ning vähendada, tagades võlausaldajatele lõppastmes suurem nõuete tasumine kui pankroti korral. Siiski ei ole pandiga tagatud nõudeid võimalik vähendada alla panditud vara väärtuse. Samuti külmutab saneerimismenetluse algatamine enne seda sissenõutavaks muutuvad nõuded ja võimaldab keskenduda ettevõtte tervendamisele läbi hästi toimiva saneerimiskava.

5.      Lepingud lõpevad tavapäraselt

Nagu lepingute puhul ikka, on üldreegliks, et neid tuleb täita. Lepingud on võimalik lõpetada seaduses ja lepingus endas kirjeldatud alustel ning poolte kokkuleppel. Erandina on üüri- ja rendilepingute puhul üürniku või rentniku pankroti korral õigus nõuda tulevase üüri/rendi ja kõrvalkulude maksmise tagatist, andes selleks mõistliku tähtaja. Kui sellist tagatist ei anta, võib üürile- või rendileandja lepingu ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda.

6.      Ettevõtte müügist tuleks siiski parim välja pigistada

Isegi raskustes ettevõtte müük tuleks hästi läbi mõelda ning otsida parimaid lahendusi ja pakkumisi. Põllumajandusettevõtte müügist olen kirjutanud samas ajakirjas pikema ülevaate pealkirja all “Kuidas oma ettevõtet kasumlikult müüa”?

7.      Tegele raskustes koostööpartneri või naabriga

Kui endal veel lõpetamisplaane ei ole, võib kriisiaeg odavamate hindade tõttu olla hea tegevuse laiendamiseks või võimekuse suurendamiseks. Näiteks osta tegevust lõpetavalt naabri hästi hoitud tehnika, põllumaa või lüpsilaut, samuti leevendada naabri koondatud töötajatega tööjõupuudust. Kõik see eraldiseisvalt on lihtne müügitehing, ent kui loetletud variandid kombineerida, võib tegemist olla ettevõtte tervikuna üleminekuga, millega tulevad kaasa ka eelmise omaniku võlad.

Koostööpartneri raskuste korral tasub kindlasti aktiivsust üles näidata – rusikareegliks on, et oma võlad saavad pigem kätte ikka need, kes esimesena ning tihedamini nõuavad. Võlgniku pankroti korral on pankrotimenetluse kulgemise mõjutamiseks oluline menetluses aktiivselt osaleda ning tähtaegadega arvestada. Esimeste tähtaegade – pankroti väljakuulutamine, võlausaldajate esimene üldkoosolek ja nõuete esitamine – teadasaamiseks tuleb jälgida Ametlikke Teadaandeid. Kuigi nõuete esitamise tähtaeg on kaks kuud pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest, tuleks nõudeavaldus haldurile esitada hiljemalt kolm tööpäeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. See tagab õiguse üldkoosolekul hääletada, sh osaleda pankrotihalduri kinnitamisel ning pankrotitoimkonna valimisel.

Juba ilmunud:

Õigusabi põllumajanduses I – suuremahulised lepingud, 23.04.2014

Õigusabi põllumajanduses II – põllumaa omandamine ja rent, 25.06.2014

Õigusabi põllumajanduses III – probleemid põllumajandustoetustega, 21.07.2014

Õigusabi põllumajanduses IV – kuidas osanikke hoida ja registreerida? 30.07.2014

Õigusabi põllumajanduses V – kuidas põllumajandusettevõtet müüa? 13.10.2014

Õigusabi põllumajanduses VI – kuidas sõlmida piima müügileping? 22.01.2015

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga