Osanike nimekiri EVK-s – astu uksest sisse, välja saad aknast

Triniti

Juba üle 10 aasta on osaühingutel olnud võimalus registreerida oma osad EVK-s, mistõttu on igal osaühingul võimalus valida oma osanike nimekirja pidamisel kahe variandi vahel – kas lähtuda Äriseadustikus sätestatud üldpõhimõttest ja lasta seda teha ühingu juhatusel või registreerida ühingu osad Eesti Väärtpaberite Keskregistris („EVK“).

Käesoleva blogikande tegemise hetkeks on Eestis üle 2000 osaühingu, kes on teisest võimalusest kinni haaranud ning kelle osanike nimekirja peab EVK.

Ühelt poolt on sellise võimaluse kasutamine olnud mõistlik, kuna EVK-s registreerimine sisaldab endas rea plusse, eriti osaühingute jaoks kelle väärtpaberitega toimub tuntav tsiviilkäive (suurem väärtpaberite usaldusväärsus potentsiaalsete investorite ees, osanike nimekirja turvalisem pidamine, kuna EVK-s registreeritud väärtpaberite võõrandamine või koormamine ei vaja notari juures tõestamist, hoiab see kokku ka tehinguga seonduvaid kulusid).

Teisalt peaks osaühingu osanikud/juhatus, kes soovivad registreerida osad EVK-s pidama ka silmas, et koos täiendavate õiguste ja võimalustega lisanduvad ka täiendavad kohustused (sh näiteks Eesti Väärtpaberite Keskregistri seadusest tulenevad teavitamiskohustused).

Lisaks – olles ennast EVK-s registreerinud, on sealt ära tulemine võimalik üksnes piiratud juhtudel (sisuliselt kui osaühing, mis on registreeritud EVK-s lõppeb likvideerimise, pankroti, ühinemise või jagunemise korral või kui osaühing „tekib“ aktsiaseltsist ümberkujundamise teel ning otsustab seejärel registrist lahkuda).

Kehtiva seaduse ja praktika kohaselt ei ole vabatahtlik registreerimisest loobumine võimalik.

Samas ei ole haruldased olukorrad, kus ühingu ja osanike jaoks EVK-s registreerimise ajal eksisteerinud situatsioon, on muutunud (näiteks omanike vahetuse teel, kes ei soovi jätkata osanike nimekirjaga EVK-s). Miks siis ei oleks võimalik osanikel osanike nimekirja pidaja osas ümber mõelda ja lubada osaühingutel registrist lahkuda? Eriti olukorras, kus sellega on nõus ühing, kõik osanikud, väärtpaberid on vabad koormatisest, st. ainuke piirang on seaduse formaalse aluse puudumine.

Praktikas on see viinud majandusliku sisu mõttes absurdsete lahendusteni, kus näiteks osaühingu osanikud, kes soovivad EVK-s ära tulla, on olnud sunnitud asutama uue osaühingu, kes siis ühineb äriseadustiku mõttes EVK-s registreeritud ühinguga selliselt, et EVK-s registreeritud ühing lõppeb. Kuna EVK-s registreeritud ühing lõppeb, siis on see võimalik EVK-st kustutada.

Seadusandja peaks kaaluma seaduse muutmist EVK-st vabatahtliku lahkumise võimaldamiseks. Ka EVK jaoks võib see tähendada täiendavaid võimalusi ja kliente, kes seni ei ole soovinud oma osaühingut EVK-s registreerida, teadmatuses kas registrist on võimalik ka kunagi välja saada kui olukord peaks muutuma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga