Ostsin soojamaareisi – ikka Eestis… Mis edasi?

Triniti

Eestit, nagu kogu Euroopat on tabanud tuhapilve mõjutused, mille tõttu on suletud õhuruumid. Reisija, kes ostis endale reispaketi ning valmistus minema puhkusereisile päikest nautima, on tänaseks saanud reisilepingu ülesütlemisteate.

Ülesütlemise tagajärjed
Reisilepingu ülesütlemist vääramatu jõu tõttu reguleerib võlaõigusseaduse § 879, mis kohaldub lepingu ülesütlemisele nii enne reisi kui ka juba toimuva reisi ajal ning annab reisijale kui reisikorraldajale õiguse öelda leping üles vääramatu jõu puhul.

Lepingu ülesütlemise korral vääramatu jõu tõttu, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule, kuid saab selle asemele nõudeõiguse reisija vastu, mis on suunatud osutatud teenuste mõistlikule hüvitamisele.

See, mis on osutatud teenuseks ning seega reisikorraldajale hüvitatavaks kuluks on tekitanud täna ajakirjanduse veergudel juba palju vaidlusi.

Reisikorraldajate hüvitisnõue
Osutatud teenuse mõiste määratlemisel ei saa lähtuda mitte selle tavapärasest tähendusest ega subjektiivsetest lootusest selle sisu osas vaid selle legaaldefinitsioonist.

Legaaldefinitsiooni sätestab VÕS § 866 lg 2, mille kolmanda punkti kohaselt on reisiteenuseks muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. Seega on reisikorraldaja vastutav kõigi osateenuste eest, samuti reisi korralduslike küsimuste ja reisi korraldamiseks vajaliku organisatsiooni loomise eest. Tulenevalt, ei ole teenuseks ja seega kuluks näiteks mitte ainult majutus- ja veoteenus, vaid toodete komplekteerimine, hotellide broneerimine, reisijale organiseeritud viisa, kuid samuti reisi organiseerimiseks tehtu. Sellised teenused on osutatuks juba enne reisi tegelikku algust ning nendega seoses kantud kulutuste hüvitamiseks ongi seadusandja ettenäinud võlaõigusseaduses sisalduva regulatsiooni.

Tagajärg reisijale
Kokkuvõtlikult: reisijal on õigus tema poolt makstud reisitasu tagastamisele ning reisikorraldajatel on nõudeõigus selliste kulutuste osas, mille ta on teinud juba enne reisi algust ning see reis on ülesöeldud VÕS § 879 lg 1 alusel.

Mitmed reisikorraldajad on teavitanud reisijaid, et sellised kulutused on keskmiselt tuhat krooni iga reisija kohta, kuid reisitasu tagastamisel ei realiseerita enda nõudeõigus reisitingimustes ettenähtud nn „bürookulude“ summat (reeglina 700-800 krooni) ületavas osas.

Järgmises blogisissekandes: Naudin soojamaareisi – ikka välismaal… Mis edasi?

Advokaadibüroo Tamme & Otsmann kliendiks on OÜ Tez Tour

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga