OÜ-d on lihtne asutada, varsti lihtne ka lõpetada

Triniti

Juulis saatis Justiitsministeerium kooskõlastusringile äriseadustiku ja mitme sellega seonduva seaduse muutmiseelnõu, millega kavandatakse muuhulgas luua õiguslik võimalus füüsilistele isikutele lõpetada oma „ühemehe“ aktsiaseltsid või osaühingud selliselt, et aktsiaselts või osaühing ühineb füüsilise isiku varaga ning lõppeb.

Eelnõu seletuskirja kohaselt oli Eestis juunis 2013 ca 80 000 füüsilisest isikust ainuosanikuga osaühingut ja 503 analoogilist aktsiaseltsi. Aastatel 2001-2010 avaldati 8662 vabatahtliku likvideerimismenetluse algatamise teadet, millest järeldatakse, et aastas lõpetati  ca 900 äriühingut.

Äriseadustik võimaldab senini ühineda üksnes äriühingutel omavahel (vt ÄS § 391 lg 1), seetõttu on likvideerimismenetluse läbimine äriühingu lõpetamiseks üldjuhul möödapääsmatu.

Eelnõu pakub alternatiivina likvideerimismenetlusele seaduse täiendamist võimalusega lõpetada osaühingu või aktsiaseltsi tegevus ka ühinemise teel füüsilisest isikust ainuosaniku või –aktsionäri varaga. Sellise ühinemisviisi põhimõtted on:

–        Õigusjärglus. Ühendav füüsiline isik loetakse äriseadustiku mõistes ühendavaks ühinguks, osaühing või aktsiaselts ühendatavaks ühinguks. Füüsilisele isikule toob äriühingu oma varaga ühendamine kaasa piiramatu vastutuse ühingu kohustuste eest;

–        Maksejõulisus. Ühinemine on võimalik vaid siis, kui ühendatava  ühingu suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust ega kuulutatud välja pankrotti ning füüsiline isik pole maksejõuetu. Viimatinimetatud asjaolude kohta esitatakse registripidajale ühendava füüsilise isiku kinnitus. Kui kinnitus ei vasta tõele, võib järgneda vastutus äriseadustiku § 71 (ettevõtja vastutus seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamine) või ka karistusseadustiku § 281 (ebaõigete andmete esitamine mh kohturegistri pidajale) alusel;

–        Aktsia või osa pant. Ühinemine ei mõjuta ühineva ühingu osa või aktsia pandilepingu kehtivust, kuna tegu on aktsionäri või osaniku ja pandipidaja vahelise tehinguga. Pandipidaja õigusi eelnõus siiski rohkem ei täpsustata. Seletuskirja kohaselt on mõeldavad pandipidaja kahju hüvitamise nõuded. Samas soovitakse eelnõu kohaselt kaitsta ühineva ühingu varale seatud kommertspandi pidaja õigusi, täiendades kommertspandiseadust pandipidaja nõusoleku nõudega.  Õigusselguse ja –käibe huvides tuleks ka aktsia või osa pandipidajate olukord siiski täpsustada ning mitte jätta see üksnes tulevase kohtupraktika kujundada;

–        Võlausaldajate kaitse. Kui füüsiline isik ei jätka äriühingu tegevust FIE-na, rahuldatakse ühendatava ühingu võlausaldajate nõuded likvideerimismenetluse kohaselt (analoogiline täisühingute likvideerimismenetluseta lõpetamise regulatsioonile). FIE-na ühendatava ühingu majandustegevuse jätkamise korral rakendub tavapärane võlausaldajate nõuetest teatamise ja tagamise reeglistik (äriseadustiku § 399).

Arvestades kui käepäraselt lihtsaks on Eestis muudetud osaühingute asutamine, on ainuosanikust või –aktsionärist füüsilise isiku varaga ühinemise võimaluse loomine kindlasti mõistlik ja põhjendatud. Loodava ühinguõigusliku institutsiooni tõhusaks rakendamiseks tuleb seadusandjal kindlasti üle vaadata ka selle kokkupuutepunktid teiste õigusharudega, nt maksuõigusega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga