Pankrotimenetlus algas – kuidas käitub arukas võlausaldaja

Triniti

Pankrotimenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Reaalsuses päädivad menetlused sageli ainult tagatud nõuete osalise rahuldamisega või hoopis raugemisega, mille korral ükski võlausaldaja ei saa oma raha tagasi. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et võlgniku allesjäänud vara arvel saadu ei kata võlgnevusi ning reaalsed tagasivõitmise väljavaated puuduvad.

Selleks, et siiski mõjutada pankrotimenetluse kulgu ning osaleda võimalikus pankrotivarast väljamaksete tegemisel, tuleb võlausaldajal aktiivselt menetluses osaleda ning arvestada mitmete menetluslike nüansside ning tähtaegadega.

  • Menetlusinfo aktiivne jälgimine

Pankrotimenetlusega seonduvad kõige olulisemad teated avaldatakse Ametlikes Teadaannetes: www.ametlikudteadaanded.ee. Muuhulgas saab Ametlike Teadaannete vahendusel teada pankrotiotsuse tegemise aja, andmed võlgniku ja halduri kohta, nõuete esitamise tähtaja ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ning koha.

Kindlasti ei saa võlausaldaja lootma jääda halduripoolsele teavitamisele, kuivõrd alates käesoleva aasta algusest ei ole üle 50 võlausaldajaga menetlustes halduril kohustust võlausaldajaid vastavatest asjaoludest teavitada. Teavitamiskohustus puudutab sellisel juhul üksnes tagatud nõuetega võlausaldajaid. Paraku küündib enamike pankrotivõlgnike võlausaldajate arv üle 50 ning sageli ülekoormatud haldurid ei hakka reeglina endale täiendavaid ülesandeid võtma. Seega on soovitav probleemsete äripartnerite puhul teostada regulaarset monitooringut vältimaks võlgniku maksejõuetusest teadasaamisega hilinemist. Vastavat teenust on võimalik tellida Krediidiinfost www.krediidiinfo.ee.

  • Osalemine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul lahendatakse mitmed olulised küsimused, mis omavad mõju kogu ülejäänud menetlusele. Koosolekul otsustatakse muuhulgas ka pankrotihalduri kinnitamine ning pankrotitoimkonna valimine. Pankrotitoimkond on peamine organ, mis kaitseb kõigi võlausaldajate huve ning valvab halduri tegevuse üle. Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Seega on väiksemate võlausaldajate huvide peamiseks tagajaks nende poolt toimkonda esitatud isik.

Oluline on meeles pidada, et pelgalt koosolekule kohaletulek ei anna automaatselt õigust hääletamiseks. Nimelt määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Mõistagi ei teki probleeme juhul, kui võlgniku raamatupidamises kajastatud nõue vastab võlausaldaja arvates talle võlgnetavale summale. Juhul, kui aga mingil põhjusel ei ole nõuet üldse võlgniku raamatupidamises kajastatud või see on kajastatud märkimisväärselt väiksemana, võib vastav võlausaldaja jääda esimesel koosolekul häältest hoopis ilma ning kaotada võimaluse mõjutada koosolekul vastuvõetavaid otsuseid.

  • Nõudeavalduse esitamine

Üks kõige olulisemaid tärmineid pankrotimenetluses on võlausaldaja nõuete esitamise tähtaeg. Nimelt on kõik võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Oluline on silmas pidada ka nõudeavaldusele esitatavaid sisulisi ning vormilisi nõudeid – piisav ei ole pelgalt võlgnetava summa teadaandmine, vaid selgitada tuleb nii nõude sisu ja alust kui ka lisada juurde kõik avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Mõistagi võib vastava nõudeavalduse ühildada halduri teavitamisega oma nõudest ning esitada selle juba enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

Nõudeavalduse ilma mõjuva põhjuseta hilinemisega esitamise tagajärjeks on nõude rahuldamine kõige viimases järjekorras, mis üldjuhul tähendab nõude rahuldamata jätmist.

  • Aktiivne suhtlus pankrotihalduriga

Ehkki võlgnikul on kohustus anda haldurile täielik ülevaade oma varadest ning kohustustest, jääb sageli osa infost siiski haldurile esitamata ning täielikuma pildi võlgniku toimingutest ning maksejõuetuse põhjustest saab enamasti koostöös võlausaldajatega. Seega on kindlasti soovitav võlausaldajal näidata ise üles initsiatiivi ning edastada haldurile võimalikult varakult kogu info mistahes võimalikest tehingutest või asjaoludest, mis on võinud mõjutada võlgniku varalist olukorda.

Kokkuvõtvalt peab nentima, et paljudes pankrotimenetlustes puuduvad võlausaldajatel igasugused reaalsed võimalused oma nõuete mingiski osas rahuldamiseks ning otstarbekas ja mõistlik võibki olla teadlik loobumine menetluses osalemisest. Siiski on soovitav juba ainuüksi oma võimaluste paremaks hindamiseks pankrotimenetluse algetappides aktiivselt osaleda, mille järel teha saadud info põhjal teadlik otsus edasiste tegevuste mõttekuse kohta. Samuti tasub oma lepingupartnerite esimeste maksehäirete puhul kontrollida võlgniku kohta Ametlikes Teadaannetes kajastatud infot, et vältida teadmatust võimalikust pankrotimenetlusest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga