Rahvusvahelisele müügilepingule kohalduv õigus

Triniti

Eesti väiksuse tõttu on paratamatu, et Eesti ettevõtjatel tuleb osta tootmiseks vajalikke komponente välisriikidest ning müüa valmistooteid välisturgudele. Tihti toimub müügilepingute sõlmimine välispartneriga ainult ostutellimuste kinnitamise teel, harvem või suuremate tehingute puhul sõlmivad pooled ka eraldi müügilepingu. Kui ostja või müüja asub välisriigis, eelistavad Eesti ettevõtjad leppida kokku Eesti õiguse kohaldamises lepingule. Selline kokkulepe ei tähenda siiski, et lepingule Eesti õigus täies mahus ja alati kohaldub.

Tänaseks on 77 riiki, s.h. ka Eesti, ühinenud ÜRO 1980. a. konventsiooniga kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG). Konventsiooni sätted kohalduvad kaupade ettevõtluse eesmärgil ostule või müügile, kui:

  • poolte majandustegevuse koht on kahes erinevas konventsiooni liikmesriigis, või
  • kui rahvusvahelise eraõiguse reeglite kohaselt kuulub kohaldamise konventsiooni liikmesriigi õigus.

 Ülaltoodust tekitab enam segadust teine juhus. Nimelt tähendab see, et CISG kohaldub nii juhul, kui pooled müügilepingus kohalduvas õiguses kokku ei lepi, kui ka juhul kui pooled lepivad kokku CISG liikmesriigi (nt Eesti) õiguse kohaldamises. Esimesel juhul sobib näiteks tuua müügileping Eesti ettevõtjast müüja ja välismaise ostja vahel, millele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 2 kohaselt müügilepingule iseloomulikku kohustust täitva poole juhtorgani asukoha riigi, s.o. Eesti õigust. Näitena teise juhtumi kohta võib tuua juhu, mil kui pooled lepivad kokku, et „lepingule kohaldatakse Eesti õigust“. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 lg 1 kohaselt kohaldubki Eesti õigus kui õigus, mille kohaldamises pooled kokku leppisid. Kuna aga Eesti on CISG-ga ühinenud, siis mõlemal juhul asendavad CISG sätted Eesti vastava siseriikliku regulatsiooni.

 Eeltoodu valguses tuleb tähele panna nelja momenti:

  • Esiteks ei kohaldu CISG kaupade ostule isiklikuks tarbeks, müügile oksjonil või , müügile täitemenetluses ning samuti teatud liiki kaupadele nagu elekter, laevad, lennukid, väärtpaberid, raha. CISG kohaldub ka lepingutele, kus müüja kohustub müügiesemeks olevaid kaupu tootma, v.a. juhul, kui see toimub olulises osas ostja materjalist. Õiguskirjanduses on märgitud, et liikmesriikide kohtupraktika CISG ei kohaldata teenuse osutamise lepingutele (nt frantsiisi-, komisjoni- ja edasimüügilepingud);
  • Teiseks reguleerib CISG üksnes müügilepingu sõlmimist, lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja nende rikkumise tagajärgi. CISG ei reguleeri lepingu kehtivust ega müüdava kauba omandi üleminekut. Selles osas kuulub rakendamisele kokkulepitud või rahvusvahelise eraõiguse reeglite kohaselt määratud siseriiklik õigus;
  • Kolmandaks tunnustab CISG poolte õigust leppida kokku CISG kohaldamise välistamises lepingule tervikuna või osaliselt. CISG kohaldamise vältimiseks lepingule tervikuna tuleks lisada selgesõnaline välistus kohaldatava õiguse kokkuleppele. CISG osaliseks välistamiseks piisab, kui lepitakse kokku CISG sätetest erinevates tingimustes.  CISG ei asenda siiski siseriiklikke imperatiivseid norme.
  • Neljandaks tuleb arvestada, et CISG puhul puudub ühtne rakenduspraktikat kujundav organ. CISG ise seab kohustuse arvestada rahvusvahelise kaubanduse tava ja praktika ühtlustatud põhimõtteid. CISG kohaldavad liikmesriikide kohtud, kelle vastav praktika on tänapäeval kättesaadav Internetist (nt Unicritical) või õiguskirjanduse vahendusel.  

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga