Riigikohus küsis Euroopa Liidu Kohtult kohtuallvuse osas internetis eelotsust

Triniti

Vaidlus puudutas olukorda, kus hagejad Eesti juriidiline isik ja juriidilist isikut juhtiv füüsiline isik soovisid kaevata kohtusse Rootsi äriühingu, kes keeldus vaatamata korduvatele nõuetele eemaldama enda veebikodust Eesti hageja kohta avaldatud valeandmed. Enamgi veel, asus ka ise aktiivselt selliseid avaldusi tegema. Eesti juriidiline isik  ja solvatud füüsiline isik soovisid vaidlust pidada Eestis. Maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et Eesti kohtutel ei ole õigust asja menetleda ning kostjatel tuleb minna Rootsi kohtusse.

Riigikohus aga nõustus suuremas osas kostjatega. Olukorras, kus veebileht, millel isikut solvatakse, on kättesaadav Eestis, on ka Eesti kohtul pädevus vaidlust lahendada. Selleks, et jurisdiktsiooni küsimuses täit selgust saada pöördus juriidilise isiku solvamise asjas Riigikohus eelotsuse saamiseks ka Euroopa Liidu Kohtu poole. Riigikohtu hinnangul ei tulene Euroopa Liidu Kohtu praktikast selgelt, kas ka eeltoodud põhimõtetele tuginedes saaks Eesti kohtusse pöörduda lisaks kahju nõudele ka ebaõigete andmete ümberlükkamise ning kommentaaride eemaldamise nõudega. Seetõttu pidas kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Vaidlus jätkub osaliselt ka Harju Maakohtus.

Klienti esindas vandeadvokaat Karmen Turk koostöös juristiga Maarja Pild.