Riigikohus muutis senist seisukohta ning käsitleb nüüdsest ka hagi esitamist tavalise tahteavalduse tegemisena

Triniti

Kehtiva õiguse kohaselt on nii, et üldjuhul aegub võlanõue kolme aastaga. See tähendab, et võla kättesaamiseks tuleb esitada võlgniku vastu hagi hiljemalt kolme aasta jooksul. Tegelikus elus on võimalik olukord, kus kolm aastat saab täis nädalavahetusel või riigipühal. Ja seejuures võib tekkida õigustatud küsimus „Milline siis on kõige tagumine päev hagi esitamiseks?“. Äsjase Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu tehtud lahendiga Riigikohus muutis oma seisukohta selles küsimuses vastupidiseks senisele.

Seadus

Kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Senine Riigikohtu seisukoht

Riigikohtu senise käsitluse kohaselt „/…/ aegumistähtaja lõppemist ei mõjuta asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale. Seega kuigi ka 3. jaanuar 2009 oli puhkepäev (laupäev), oleks nõue aegunud nimetatud kuupäeval, mitte sellele järgneval esimesel tööpäeval“. See tähendab, et hagi võla sissenõudmiseks tulnuks igal juhul esitada nädalavahetusel (laupäeval). Riigikohus mingil põhjusel ei pidanud hagi esitamist tavaliseks tahteavalduse tegemiseks, vaid millekski eriliseks, millele ei laiene TsÜS § 136 lg 8 sätestatud põhimõte, et aegumistähtaja langemisel puhkepäevale saabub tähtaeg ikkagi alles sellele puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Riigikohtu uus seisukoht

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis asus oma 24.03.2014 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-144-13 varasemaga võrreldes risti vastupidisele seisukohale. Nimelt väljendas kolleegium oma otsuses selgelt, et „[k]olleegium muudab [oma varasemat] /…/ seisukohta, et aegumistähtaja lõppemist ei mõjuta asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale. Kolleegium leiab, et hagi esitamine kostja vastu nõude rahuldamiseks on käsitatav ühtlasi tahteavaldusena nõude maksmapanekuks ja seetõttu tuleb kohaldada ka TsÜS § 136 lg-t 8, mille järgi tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäeva sattumisel riigipühale või muule puhkepäevale loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval“.

Kokkuvõtteks

Vaatamata sellele, et Riigikohus on muutnud oma senist seisukohta 180°, on see seisukohamuutus siinkirjutaja hinnangul pigem positiivne. Nimelt muutus olukord käsitletud Riigikohtu otsuse tagajärjel võlausaldaja jaoks õiglasemaks ning õiguse kohaldamise seisukohalt selgemaks. Enam ei tule teha vahet hagi esitamisel ning n-ö tavalise tahteavalduse tegemisel – mõlemad on käsitletud Riigikohtu lahendi valguses võrdsed tahteavaldused, millest hagile on lihtsalt ette nähtud kindlad vormi(stamis)nõuded ning mida menetleb kohus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga