Riigikohus nõustus, et ajakirjanikul on õigus avalikustada istungitel kuuludut-nähtut

Triniti

Antud kriminaalasjas oli vaidluse all, kas on õigustatud ajakirjanikule määratud rahatrahv selle eest, et ta avaldas kohtuistungil kuuldut. Riigikohus nõustus ajakirjanikuga ning pidas kohtuniku määratud rahatrahvi õigusvastaseks.

Millest sai vaidlus alguse?

Vaidluse tõi Õhtulehes 2. märtsil ilmunud artikkel “Ohvri surnuks tulistanud mees eitab kohtus süüd“, milles Juhan Haravee kirjeldas Harju maakohtus mõrvasüüga Evgeny Mironchenko süüasja kohtulikku uurimist. Istungi lõpul keelas kohtunik Merle Parts saalis viibinud ajakirjanikel avaldada ja refereerida tunnistajate antud ütlusi, kuna kohtunik soovis ütluste sisu varjata veel üle kuulamata tunnistajate eest. Sellele vaatamata kajastas Haravee oma artiklis tunnistajate öeldut. Ajakirjanik on öelnud, et lahkus istungilt enne selle lõppu ja seega kohtuniku keeldu ei kuulnud. Harju maakohus määras Haraveele 600-eurose trahvi ja seda toetas ka Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste. Seevastu Tallinna ringkonnakohus tühistas hiljem trahvi. Seejärel pöördus prokurör määruskaebusega riigikohtusse.

Vaidlustamine ajakirjandusvabaduse kaitseks

Ajakirjanik leidis, et maakohus trahvis seadusevastaselt teda avaliku kohtuistungi kajastamise eest. Nimelt ei tehtud ajakirjanikule kohtu korraldust teatavaks ega hoiatatud trahvi sanktsioonide eest ning kõige olulisemana, ei olnud kohtul lubatud sellise korraldusega üleüldse sekkuda ajakirjandusvabadusse ja seda piirata.

Riigikohus: avalikul istungil kuuldu avalikustamist ei saa keelata

Riigikohus nõustus, et kohus ei saa kehtiva seaduse kohaselt keelata avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist.

Nimelt, vaid ühel juhul saab avaliukustamisesse sekkuda ning see on kohtuistungi kinniseks kuulutamise kaudu. Kinniseks kuulutamine peab aga olema sellisel juhul toimunud õigusemõistmise huvides ja sellise otsustuse tinginud põhjused peavad olema kaalukad, milleks on näiteks kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeoleku tagamise vajadus. Üksnes see, et vältima peab veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist, ei anna kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks alust. Vastupidisel juhul peaks suuremat avalikku huvi tekitavate ja isikuliste tõendite vahetut uurimist eeldavate kriminaalasjade arutamine toimuma valdavalt kinnistel kohtuistungitel. Selline käsitlus satuks aga vastuollu põhimõttega, et avalikkuse esindajatel on üldjuhul võimalik vahetult kohtuistungit jälgida ning talletada. Veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist peab menetlusseadustiku kohaselt aitama vältida ristküsitlus ja seadusest tulenev piirang, mille kohaselt on istungisaalis viibival isikul lubatud teha vaid kirjalikke märkmeid.

Öeldut kokku võttes tõdes kriminaalkolleegium, et kuigi ei saa välistada olukorda, kus saalis viibija talletab istungil kõlanud menetlusandmeid ka kirjalike märkmetena maksimaalse täpsusega, ei luba kriminaalmenetluse seadustiku sätted selliselt saadud teabe avaldamist avaliku kohtuistungi puhul piirata.

Sellega andis kohus vastuse esindajate esitatud põhjendatud küsimusele:

“Seaduse eesmärk on eelkõige just nimelt tagada, et kohtu eesmärk tagada õigusemõistmise huvid oleks tõepoolest ka saavutatav. Kuidas on see aga saavutatav näiteks olukorras, kus kohtusaalis viibiv ajakirjanik kajastab istungit reaalajas (nt blogides), siis kuidas saaks istungi lõpus antud korraldus üleüldse saavutada eesmärke, mis sellisel kajastamise piiranguid seadval korraldusel on. Kui seesama ajakirjanik on edastanud enne kajastamise piirangu kehtestamist selle juba ajakirjandusorganisatsioonile, siis puudub kohtul ajakirjaniku piiramisel eesmärk, sest selline kohtu korraldus ei saagi olla teada ajakirjandusorganisatsioonile kui avaldajale.”

Klienti esindas vandeadvokaat Karmen Turk.

Loe ka Riigikohtu uudist siit.