Seakatku kahjude hüvitamine seakasvatajatele

Triniti

Metssigadega juba pea aasta tagasi Eestisse jõudnud sigade Aafrika katku puhul oli siiski lootus, et ehk meist läheb see mööda. Seda ka vaatamata väidetele, et katku „metsast tuppa“ jõudmine on vaid aja küsimus. Nüüd on hirmud tegelikkuseks saanud ning katku leitakse üha enamates sigalates. Vaatamata lootusele, et puhangu levik kodusigadel õnnestub kontrolli alla saada, on siiski hea teada seakatku tekitatud kahju hüvitamise võimalusi.

Järgnevalt lühike ülevaade seakatkupuhangu tõrjumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamise võimalustest.

Mis see katk siis ikka on?

Sigade Aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mis levib kontaktil haige looma või tema eritistega, samuti kaudse või vahendatud kontaktiga. Viirus on väliskeskkonnas, korjustes ja lihas väga vastupidav, talub suuri keskkonna happesuse muutusi ja on raskesti hävitatav – säilides külmutatud lihas mitu aastat, pinnases kauem kui 6 kuud ja looma väljaheidetes kuni 11 päeva, viiruse peiteperiood on 3-15 päeva.

Mida hüvitatakse loomatauditõrje seaduse alusel?

Loomapidajale hüvitatakse seakatkuga seoses tekkinud kahju, mis seisneb ettekirjutuse alusel tapetud või seakatku tõttu hukkunud looma või hävitatud seadme, sööda või pakkematerjali väärtuses osas, mille hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepingut. Kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse looma arvestuslik väärtus või seadme, sööda või pakkematerjali tegelik väärtus. Erandina on aretusloomade puhul võimalik hüvitada eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus.

Mida toetuse saamiseks tegema peab?

Taudikahjutoetuse saamiseks peab loomapidaja esitama Veterinaar- ja Toiduametile taotluse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel looma tapmise või hukkumise päevast arvates. Tähtaeg on kindel, vastavalt seadusele ei ole seda võimalik ennistada. Taotlusele on vaja lisada kahju suurust tõendavad dokumendid, samuti tuleb seal märkida kindlustuslepingu olemasolu, kui tekkinud kahju on kindlustatud.

Taotluse esitamise järgselt otsustab Veterinaar- ja Toiduamet selle rahuldamise või rahuldamata jätmise 10 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Taotlus jäetakse rahuldamata muuhulgas juhul, kui:

  • loom ei ole nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud;
  • taotleja ei täida ettekirjutuse nõudeid; või
  • kahju tekkimise (looma hukkamise või seadme hävitamise) aluseks ei olnud asjakohane ettekirjutus.

Kuidas toetus välja makstakse?

Taudikahjutoetuse määr on kuni 100% tekkinud hüvitatavast kahjust, kuid rahuldatud taotluse alusel määratud toetuse väljamaksmisele eelneb Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse eraldamine.

Lõplik summa selgubki pärast reservist eraldise tegemist, sest siis jagatakse summa kõigi rahuldatud taotluste vahel ja kui täiemahuliseks hüvitamiseks ei jätku, siis jagatakse see proportsionaalselt. Siinkohal tuleb loota valitsuse mõistlikkusele eraldise tegemisel. Enne lõplikku väljamaksmist on võimalik siiski otsustada toetus välja maksmata jätta, kui selleks puuduvad rahalised vahendid või selguvad taotluse rahuldamata jätmist põhjendavad asjaolud. Maksmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul alates reservist vahendite eraldamisest. Kindlustushüvitise saamisel vähendatakse toetuse summat vastavalt või jäetakse toetus välja maksmata.

Väljamakstud toetuse tagasinõudmine

Pärast toetuse väljamaksmist võib Veterinaar- ja Toiduamet taudikahjutoetuse tagasi nõuda, kui selgub, et taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud nõudeid või on abi saanud alusetult. Sellise otsuse tegemine on võimalik 10 aasta jooksul abi määramise otsuse tegemisest. Tagasinõudmise otsus tehakse 30 päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest ning toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest. Põhjendatud juhtudel on võimalik taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist.

Muud  võimalused

Kuigi esialgselt maaelu arengukavas olnud loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meede lõplikku arengukavasse ei jõudnud, on kriisiolukorra leevendamiseks sellised meetmed oluliselt suurema eelarvega nüüd plaanis. Juba 17. augustil avatakse seakasvatajate toetuseks kaks meedet kogumahuga 12,7 miljonit eurot:

–  Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga 4 000 – 14 000 eurot. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 2,7 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot.Määruse eelnõu (http://eelnoud.valitsus.ee/, toimik 15-1139) kohaselt saab toetust:

  1. seni seakasvatusega tegelenud ettevõte eesmärgiga selline tegevus lõpetada ja teha investeering muu põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Sellisel juhul võtab ettevõte kohustuse mitte tegutseda seakasvatuse valdkonnas viis aastat toetuse viimase osa väljamaksmisest;
  2. ettevõtja, kes jätkab tegutsemist seakasvatajana, kuid teeb investeeringu sigade katku ohu korral rakendatavate täiendavate bioohutusmeetmete ja abinõude täitmiseks või tõhustamiseks. Sellisteks tegevusteks on näiteks seakasvatuse ümber piirdeaia rajamine või desovannide ostmine ja paigaldamine. Taotlusele on vaja lisada VTA kooskõlastus, et investeering on suunatud bioohutuse nõuete täitmisele.

–  Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga alates 14 000 eurost. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 10 miljonit eurot. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel ning tingimused on sarnased eelpool kirjeldatuga, määruse eelnõu on leitav http://eelnoud.valitsus.ee/, toimik 15-1141. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 500 000 eurot arengukava programmiperioodil, millega on piiratud ka muud töötlemise ning turustamise investeeringutoetused.

Lisaks eelnevale on võimalik ka otsustuskorras, näiteks vähese tähtsusega riigiabina, seakatku käes kannatava põllumajandussektori toetamine, ent see sõltub konkreetsetest riigi poolt tehtavatest otsustest, samuti võivad kulud olla kaetud kindlustuslepinguga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga