Taastuvenergia toetused – riigi komistuskivi

Triniti

Taastuvenergia toetuste muutmine on tekitanud ühiskonnas palju kära ja põhjustanud rohkelt lahkarvamusi. Riigipoolne kavandatav toetusskeemi tagantjärele muutmine ja sõlmitud kokkulepetest mittekinnipidamine ei saagi tähelepanuta jääda. Siiski on praeguseks tõmmatud toetusskeemi muutmisele pidurit ja oodatakse Euroopa Komisjoni seisukohta.

Euroopa Liidus on võetud eesmärk saavutada aastaks 2020 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 20% osakaal ühenduse summaarses energia lõpptarbimises. Eestis on latt seatud kõrgemale – 25%. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on mh ette nähtud toetuste jagamine tootjatele, kes kasutavad elektri tootmiseks taastuvaid energiaallikaid või kes toodavad elektrit tõhusa koostootmise režiimil.

Kuid lisaks taastuvenergia 20% osakaalu saavutamisele on toetuste eesmärgiks ka taastuvenergia tootmise kulude edasise languse ja stabiilse investeerimiskeskkonna tagamine, mis on muuhulgas oluline ka uute tehnoloogiate arendamiseks, nagu on märkinud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger. Nimetatud eesmärk nähtub ka Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist, mille kohaselt kohustuslike riiklike eesmärkide peamine eesmärk on tagada investoritele kindlustunne ja julgustada neid jätkuvalt arendama tehnoloogiaid, mis toodavad energiat igat liiki taastuvatest energiaallikatest.

Riik ja taastuvenergia tootjad leppisid kokku

Taastuvenergia toetuste maksmise kohustus tekkis 2007. aastal jõustunud elektrituruseaduse muudatustega, millega sätestati, et toetust võib maksta toetuse alustamisest 12 aasta jooksul. Praegu kehtiv taastuvenergia toetuste skeem kehtib 27. veebruarist 2010, mil jõustusid elektrituruseaduse muudatused uute taastuvenergia toetuste määrade osas.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal hakkas aga ootamatult kiiresti kasvama (2007. aastal oli see 1,5 %; 2012. aastal aga juba 14,9 %), millega paratamatult kaasnes läbi taastuvenergia toetuste maksmise ka taastuvenergia tasude suurenemine ning mõne tootja poolt suurema tulukuse teenimine. Sellest lähtuvalt otsustas riik kehtivat toetusskeemi muuta nii uutele kui ka juba olemasolevatele taastuvenergia tootjatele.

Tekkinud olukorraga ei olnud põhjendatult rahul senised taastuvenergia tootjad, kes tuginedes õiguskindluse, sh õiguspärase ootuse põhimõttele, olid oma tegevuse pikaks perioodiks ära planeerinud ja vastavad investeeringudki teinud. Kavandatavad muudatused mõjutasid ka uusi tootjaid, kellel oli plaan investeerida rohelise energia tootmisesse, kuid kellel puudus nüüd kindlus tuleviku osas. Mainimist tasub, et taastuvenergia toetuse saajate hulgas on lisaks suurtele energiaettevõtetele ka mitmeid väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid ning isegi füüsilisi isikuid.

Lahkarvamuste ületamiseks sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Taastuvenergia Koda 2012. aasta suvel vastastikuse mõistmise memorandumi, mis pidi võetama aluseks taastuvenergia toetuste muutmise seaduseelnõu ettevalmistamisel. Kokkuleppega muudeti toetusi nii olemasolevatele kui uutele taastuvenergia tootmisvõimsustele, sh lepiti kokku tuuleenergia tootmismahu ülempiiri tühistamises, kuid piirati ka tarbijate kulul finantseeritavate uute tootmisvõimsuste kasvu.

Seaduseelnõu on vastuolus kokkuleppega

Vabariigi Valitsuse poolt algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõus on tänaseks aga mitmetest vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud punktidest kõrvale kaldutud. Nii nt jäi eelnõusse alles toetatava tuuleenergia tootmismahu ülempiir 600 GWh.

Pärast seaduseelnõu menetlusse võtmist avaldasid mitmed isikud ja organisatsioonid alates taastuvenergia tootjatest ja Konkurentsiametist kuni Eesti Pangaliidu ja Rootsi Suursaatkonnani oma arvamuse kavandatavate muudatuste osas. Peamisteks etteheideteks kavandatavatele muudatustele on õiguskindluse, sh õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumine, konkurentsi kahjustamine, tarbijate maksukoormuse vähendamise saavutatavuse küsitavus ja investeerimiskeskkonna kahjustamine. Nii Euroopa Komisjon kui ka selle energeetikavolinik Günther Oettinger on tauninud tagasiulatuvate kärbete tegemist taastuvenergiasektoris, kuna sellistel muudatustel on negatiivne mõju investorite usaldusele.

Tänaseks on aga seaduse eelnõu teine lugemine Riigikogus katkestatud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa taotlemiseks.

Taastuvenergia toetuste muutmise näol on tegemist olulise küsimusega, mis mõjutab otseselt või kaudselt väga erinevaid sfääre alates keskkonnahoiust kuni kogu riigi investeerimiskliimani. Seetõttu peab riigi tegevus taastuvenergia toetustega seonduvalt olema ühelt poolt erinevaid huve arvestav, kuid teiselt poolt tagama, et investorite kindlustunne Eestisse raha paigutamisel ei väheneks. Senini ei ole riik sellega piisavalt hästi hakkama saanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga