Tähtajad riigihanke vaidlustusmenetluses

Triniti

Ilmselt on nii mõnigi riigihankes osalenud pakkuja puutunud kokku vaidlustustähtaja arvutamise küsimusega ning leidnud end seaduseteksti uurides kukalt sügamas. Selle põhjuseks on tõsiasi, et riigihangete seaduse vaidlustusmenetlust reguleerivas 7. peatükis on tähtajad mõneti erinevalt tavapärasest menetlustähtajast arvutatavad mitte kalendri- vaid tööpäevades.

Tööpäevades arvutatavad tähtajad ei ole Eesti õiguskorras tegelikult haruldased, kuid neid kasutakse reeglina mingit konkreetset valdkonda reguleerivates eriseadustes. Üldisema tähendusega  menetlusõiguses on tööpäevades arvestatav tähtaeg aga pigem erandlik.

Vaidlustusmenetluses tekitavad tööpäevad segadust

Artikli autori arvates tekitavad tööpäevades arvestavad  tähtajad vaidlustusmenetluses õigusselguse asemel pigem segadust. Seepärast on otstarbekas kaaluda kehtiva regulatsiooni muutmist ning tööpäevades arvutatavatest menetlustähtaegadest loobuda.

Probleem on siin eelkõige muidugi selles, et kalendri- ja tööpäevades arvestavaid tähtaegu kasutatakse seaduses segamini. Teatavasti võib vaidlustuse hankemenetluses esitada 7 tööpäeva jooksul õiguste rikkumisest teada saamisest, kuid nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks võib hankija anda 14 päeva möödudes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates. Praktikas on esinenud olukordi, kus 7 tööpäevane vaidlustamistähtaeg möödub hiljem, kui 14 päevane nõustumuse andmise ootega. Kumb tähtaeg on sel juhul olulisem ja kas tähtaegselt esitatud vaidlustus tuleks ikkagi läbi vaadata, kuigi leping on juba sõlmitud, on üsna raskesti lahendatav mõistatus kõigile.

Euroopa Liidu õigus ei tunne tööpäevades arvutatavaid tähtaegu

Et segadus tähtaegadega  ei ole tingitud keerukast Euroopa Liidu õigusest, ilmestab vastavat olukorda käsitlev Euroopa Nõukogu ja Parlamendi direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudeti kaht olulist hankemenetluses tehtud otsuste vaidlustamise direktiivi*. Viidatud direktiivi sätete kohaselt, kui liikmesriigid näevad ette, et igasugune tellija otsuse läbivaatamise nõue tuleb esitada enne määratud tähtpäeva, siis peab tähtaeg olema vähemalt kümme kalendripäeva kui otsus edastati faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva.

Kõnealune direktiiv 2007/66 nägi ette selle sätete ülevõtmise hiljemalt 20. detsembriks 2009.a. Kuigi Eestis kehtivat riigihangete seadust on viimasel ajal kaunis üksikasjalikult remonditud, on tähtaegade osa jäänud seni tähelepanuta.

Ettepanek: kohaldada ka riigihangetes tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähtaegu

Kahjuks puudub praegu riigihangete seaduses tähtaegade arvestamist käsitlev regulatsioon. Arvestades aga, et näiteks haldusmenetluse seaduses on see küsimus lahendatud võrdlemisi lihtsa viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonile, mis omakorda viitab tsiviilseadustiku üldosa tähtaegu käsitlevale osale, oleks autori arvates otstarbekas rakendada riigihangete seaduses sarnast meetodit. Õigusselguse suurendamiseks piisaks antud kontekstist ühelauselisest viitest tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva sätetele.


* 89/665 EMÜ ja 92/13/EMÜ mille eesmärgiks on tagada 2004/18/EÜ 2004/17/EÜ tõhus kohaldamine

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga