Täituri keelumärge kinnisasjal – millal ning mis ulatuses?

Triniti

Sundtäitmise eesmärgiks on ennekõike võlausaldaja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti ning operatiivselt. Sellest eesmärgist kantuna on kohtutäituri kohustuseks võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Samas kohustab seadus nõuete täitmisele pööramisel järgima ka võlgniku huve.

Sageli tekib küsimus, kas täitur on piisavalt arvestanud võlgniku õigusi, kui võlgnikule ootamatult on arestitud kogu talle kuuluv kinnisvara, mille väärtus ületab mitmekordselt täidetava nõude.

Kinnisasja arestimine enne täitmisteate saatmist

Täitemenetlus loetakse alanuks ajast, mil võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud. See tähendab, et võlgnikule on teatavaks tehtud kõik vastava täitemenetlusega seonduvad olulised asjaolud: võlausaldaja isik, nõue – ning ühtlasi on antud aega nõude vabatahtlikuks täitmiseks.

Ometi võimaldab seadus erandjuhtudel kohtutäituril võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärge registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Säärase etteruttava või ennetava tegevuse eelduseks on kahe asjaolu koosesinemine:

  • ajaline viivitus täitmisteate kättetoimetamisel ja
  • sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele.

Riigikohus on hiljutises lahendis (3-2-1-14-10) leidnud, et keelumärke erandlik täitmisteate eelne seadmine võib olla õigustatud kui:

  • sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki ning on vara võõrandamise või varjamise kahtlus,
  • erandkorras ka hüpoteegi korral, kui muud asjaolud, nt võlgniku tegevus, mille eesmärgiks on võõrandada vara, annavad alust arvata, et sissenõudja nõude rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta võimalik.

Riigikohus on möönnud, et asjaolude hindamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Kohtutäitur peab aga suutma keelmärke seadmist põhjendada juhul, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse.

Aresti ulatus ja täituri kohustus vara hinnata

Seaduse kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, seega peab arestimisele eelnema vara hindamine. Nagu RK on rõhutanud, ei kohusta seadus vara arestima sellises ulatuses, mis oleks täpselt võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega.

Kui tavajuhul saadetakse avaldus keelumärke seadmiseks kinnistusosakonnale alles pärast kinnisasja arestimisakti koostamist, mille käigus on toimunud ka kinnistu(te) hindamine, siis kuidas peaks toimima juhul, kui keelumärge seatakse enne arestimisakti koostamist?

Riigikohus on märkinud, et keelumärke varasem seadmine ei vabasta täiturit kohustusest kinnisasja hinnata. Samas ei pea see olema viivitamatu toiming. Kui aga täiturile on teatavaks saanud asjaolud, et arestitud vara väärtus ületab oluliselt nõude suuruse, nt võlgnik on esitanud vastavad hindamisaktid, peab haldur läbi viima hindamise ning võimalusel vabastama nõuet ületavas summas kinnisasjad keelumärke alt (arusaadavalt on see võimalik siis, kui arestitud on enam kui üks kinnisasi).

Täituri tegevuse vaidlustamine

Kindlasti tuleb meeles pidada, et täitemenetluse eripärast tulenevalt on võlgniku vaidlustusõigus ajaliselt oluliselt limiteeritud. Seega juhul, kui võlgniku arvates on kohtutäitur ebaõigesti lasknud kanda kinnistusraamatuse keelumärked enne täitmisteate edastamist või on arestitud vara põhjendamatult suures ulatuses, tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale ning seda 10 päeva jooksul toimingust või otsusest teada saamisest alates. Kui võlgnik ei esita kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud kaebuses esitada. Seega riskib võlgnik kaebuse esitamata jätmisel kaotada ka täituri vastu võimaliku kahjunõude esitamise õiguse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga