Tehingud sularahas – kas juhatus vastutab raamatupidamise eest?

Triniti

Eelmisel aastal jõudis Riigikohtusse vaidlus*, milles pankrotihaldur nõudis juhatuse liikmelt ca 592 000 euro hüvitamist väites, et juhatuse liige on ühingu vara omastanud.

Olukord oli järgmine – aktsiaseltsile laekus kaupade müügist saadud ostuhind sularahas, selle kohta peeti eraldi kaustikut, ostusummast ca 592 000 eurot jäeti aastate jooksul panka viimata ja raamatupidamises kajastamata. Ühing läks pankrotti.

Juhatusel on kohustus korraldada ühingu raamatupidamist

Äriseadustiku kohaselt korraldab ühingu raamatupidamist juhatus. Seejuures peab juhatus järgima seadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust, st tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega üksnes ühingu huvides.

Viidatud kohtuasjas esitas haldur juhatuse liikme vastu hagi ja nõudis juhatuse liikmelt aktsiaseltsile tekitatud kahjuna ca 592 000 euro hüvitamist. Tekitatud kahjuks pidas haldur summat, mis laekus sularahas ja mida ühingu kontole üle ei kantud. Haldur heitis juhatuse liikmele ette aktsiaseltsi raamatupidamise korraldamise kohustuse, sh juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist ning ühingu vara omastamist.

Paralleelselt käimasoleva kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et sularahas laekunud raha maksti töötajatele palkadeks ja tehti muid kulutusi.

Maakohus tegi otsuse juhatuse liikme kahjuks ja mõistis juhatuse liikmelt ca 592 000 eurot kahju hüvitisena välja. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Kohtud olid kokkuvõtlikult seisukohal, et raha omavoliline kasutamine juhatuse eestvedamisel on käsitletav aktsiaseltsile kahju tekitamisena olenemata sellest, kas raha kasutati töötajate töötasu jms maksmiseks. Riigikohus sellise järeldusega ei nõustunud.

„Vaieldavate“ tehingute puhul tuleb hinnata vastusoorituse väärtust

Riigikohus märkis, et raha maksmine nn ümbrikupalgana ei saa iseenesest olla käsitletav äriühingule kahju tekitamisena. Nimelt, kui äriühing maksab talle laekunud sularaha töötajatele välja töötasuna, siis on selline kulu äriühingu jaoks vähemalt eelduslikult vajalik kulu, sest äriühing oleks töötajatele nende töö eest pidanud nagunii palka maksma.

Hinnata tuleb saadud vastusoorituse väärtust ja seda, kas on tekkinud varaline diferents. Selleks, et saaks rääkida kahju tekkimisest ühingule, peab äriühing olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

“Must käive” ühingule tekkinud kahjuna

Raamatupidamislikus mõttes ebakorrektne väljamakse võib olla ühingule kahju ulatuses, milles aktsiaselts selle eest midagi vastu ei saanud. Nn musta käibe ja ümbrikupalkade maksmise tõttu võib aktsiaseltsile tekkiv kahju seisneda eelkõige äriühingult välja mõistetud maksuintressides, maksusüüteo eest ühingule mõistetud rahalises karistuses ja muudes kulutustes, mida ühing ei oleks pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega.

Samas sellega juhatuse liikme vastutus ei piirdu. Juhatusel tuleb arvestada, et raamatupidamislike kohustuste rikkumine võib tuua kaasa juhatuse liikme kriminaalvastutuse maksukuriteo eest ja tsiviilvastutuse Maksu- ja Tolliameti ees olukorras, mil Maksu- ja Tolliametil ei õnnestu nõuda maksuvõlga sisse äriühingust maksumaksjalt. Viidatud asjas mõisteti juhatuse liikmelt riigi kasuks välja üle 360 000 euro ning määrati kriminaalkaristus maksukuriteo eest.

* Vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-110-13

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga