Teise isiku võlga tagades ära unusta enda õigusi

Triniti

Praktikas ei ole harvad juhud, kus isik annab teise isiku kohustuste täitmise tagamiseks tagatise, nt sõlmib võlausaldajaga kokkuleppe hüpoteegi seadmiseks talle kuuluvale kinnistule. Sellisel viisil tagatise andmisel on oluline eelnevalt kaardistada ka võimalikud riskid juhuks, kui võlgnik ei suuda kohustust täita ning võlausaldaja esitabki nõude tagatise andnud isiku vastu.

Hiljutises lahendis (3-2-1-153-10) on Riigikohus selgitanud kohustuse täitnud kinnistu omaniku õigusi ja võimalusi esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Võla tasunud kinnistu omanikule läheb üle nõue võlgniku vastu

Kui võlgnikuks mitteolev kinnisasja omanik on tasunud võlgniku kohustuse, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Riigikohus on märkinud, et antud põhimõte kehtib ka juhul, kui kinnisasi on hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks müüdud täitemenetluses. Kuivõrd võlausaldaja nõuded võivad tuleneda mitmest paralleelsest alusest üheaegselt (laenuleping ning täitedokumendiks olev kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe), on Riigikohus selgitanud, et pantijale läheb seaduse alusel üle siiski hüpoteegiga tagatud nõue (eh laenulepingust tulenev nõue) ning hüpoteegist endast tulenevad õigused pantijale üle ei lähe.

Nõude ülemineku puhul on oluline meeles pidada, et üleminek ei mõjuta nõude olemust, st nõue läheb üle sellises seisundis nagu see on, sh ka aegumise seisukohalt – nõude üleminek ei katkesta aegumist. Kinnisasja omaniku tagasinõue põhivõlgniku vastu aegub ajal, mil aeguks võlausaldaja (nt laenuandja) nõue põhivõlgniku suhtes. Seega tuleb hüpoteegiga tagatud laenulepingu puhul jälgida, millal pidi võlgnik laenulepingust tulenevalt laenu tagastama või millal ütles võlausaldaja lepingu üles. Siiski pikendab seadus üleläinud nõude aegumist sätestades, et nõue ei aegu enne kuue kuu möödumist kohustuse täitmise päevast või päevast, millal võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks.

Pandipidajal on õigus täita panditud vara arvel ka aegunud nõuet

Oluliseks meelespidamist väärivaks erandiks pandiga tagatud nõuete puhul on asjaolu, et nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele pandiga tagatud eseme arvel. Antud erand kehtib ka juhtudel, kui pantijaks on võlgnikuks mitteolev isik. Ka siin läheb nõue üle kinnistu omanikule, kui tema täidab võlausaldaja nõude, kuid pantijal endal võib tekkida raskusi tagasinõude esitamisel algse võlgniku vastu, kes saab viitega nõude aegumisele keelduda selle täitmisest. Paraku ei anna seadus antud küsimusele ühest lahendust, kuid aktsepteeritav ei ole ka kogu täitmise riski panek võlgnikuks mitteolevale kolmandale isikule ning analoogia korras peaks siiski olema võimalus tagasinõude esitamiseks.

Pantijal õigus esitada võlgniku vastu nõudeid sisesuhte alusel

Õnneks ei ole pantija võimalused piiratud üksnes ülaltoodud õiguslike alustega ning pantija saab esitada tagasinõuet võlgniku vastu ka nende omavahelise suhte alusel. Isegi kui puudub kirjalik kokkulepe, on üldjuhul tegemist käsunduslepinguga, mille puhul kuuluvad igal juhul käsundi täitmiseks tehtud mõistlikud kulutused hüvitamisele. Riigikohus on leidnud, et kulutusteks saab lugeda käsundisaaja kulutusi, mida ta kandis võlausaldaja nõude rahuldamiseks, sh kui seda tehti tema vara arvel täitemenetluse vahendusel.

Arusaadavalt ei ole mõistlik jääda lootma suusõnalisele kokkuleppele tagatise andmise asjaolude osas, vaid tagatiseandja ning võlgnik peaksid oma vastastikkused õigused ja kohustused väga selgelt enne tagatise andmist määratlema, samuti leppima kokku täpse regulatsiooni pantija tagasinõude aegumise osas (sh nähes ette pikendatud aegumistähtaja).

Kokkuvõtlikult tuleb märkida, et teise isiku kohustuste tagamisel tuleb enne tagatislepingute sõlmimist üksikasjalikult läbi mõelda ning kokku leppida pantija ja võlgniku omavahelised õigused ning kohustused, eesmärgiga tagada pantijale reaalne võimalus esitada tagasinõue võlgniku vastu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga