TEN-T võrgustik – ambitsioonikas plaan Euroopa ühendamiseks

Triniti

TEN-T ehk üle-Euroopaline transpordivõrgustik on Euroopa Liidu uus infrastruktuuripoliitika, millega tahetakse luua 2030. aastaks üle-Euroopaline, kõiki 28 liikmesriiki hõlmav transpordivõrgustik.

TEN-T üheksa põhilist transpordikoridori ühendavad omavahel põhja ja lõuna (2 koridori); ida ja lääne (3 koridori) ning 4 koridori kulgevad diagonaalselt, ühendades tänase transpordisüsteemi „lapiteki“ ühtseks tervikuks. TEN-T poliitika eesmärgiks on tagada puuduvad ühendused Euroopas ida-lääne suunal, kõrvaldada „pudelikaelad“, uuendada taristuid ja muuta piiriülene transport nii reisijate kui ettevõtete jaoks sujuvamaks.

Allikas: http://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/doc/ten-t-country-fiches/ten-t-corridor-map-2013.pdf

Investeeringud Euroopa transpordivõrkudesse kolmekordistuvad

Transporditaristute ehitamine ja uuendamine nõuab suuri investeeringuid. Kuigi ELi eelarvet on mitmes valdkonnas vähendatud, on liikmesriigid kokku leppinud, et transpordi infrastruktuuri rahastamine on prioriteetne ning perioodil 2014-2020 see kolmekordistub, ulatudes 26 miljardi euroni. Investeeringud keskenduvad põhivõrgustikele, kus tekib kõige suurem ühendusesisene lisaväärtus. Hetkel puudulike või sootuks puuduvate ida-lääne ühenduste „järeleaitamiseks“ koondub peaaegu pool ELi transpordi infrastruktuuri rahastamisest ühtekuuluvusfondi riikidele (s.h. Eesti). See eriotstarbeline toetusinstrument on saanud nimeks Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility – CEF) ja selle suuruseks on 11,3 miljardit eurot.

Olemasolev teedevõrk lihtsasti kasutatavaks ja tõhusaks

ELis on: ca 5 000 000 km kõvakattega autoteid, millest 65 100 km on kiirteed; 212 800 km raudteid (neist 110 458 km elektriraudteed) ja 42 709 km on laevatatavaid siseveeteid. Tõhusad ja ristkasutatavad transpordivõrgud on eelduseks nii siseturu toimimisele, inimeste ja kaupade liikuvusele kui Euroopa Liidu üldisele ühtekuuluvusele. Samuti on TEN-T eesmärgiks parendada erinevate transpordiliikide vahelisi ühendusi ja anda panus kliimamuutusega seonduvate ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamisse.

TEN-T juured on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 154 – 156, mis määratlevad üleeuroopaliste võrkude poliitika ja selle ülesanded siseturu eesmärkide saavutamisel ning kõigi ELi kodanike, ettevõtjate ning regionaalsete ja kohalike kogukondade huve arvestava ühtekuuluvuse edendamisel.

Juba 400 miljardit on investeeritud

Algsed TEN-T suunised võeti vastu juba 1996. aastal ning hõlmavad kahte planeerimistasandit:

a) üldise võrgu tasand (raudtee-, maantee-, siseveetee- ja multimodaalse transpordi, lennujaamade ja sadamate võrgu üldkavad); ning

b) 30 prioriteetsest projekti (valitud suurimat ühist huvi pakkuvate projektide hulgast).

TEN-T võrgustik hõlmab kokku 95 700 km maanteid, 106 000 km raudteid (sealhulgas 32 000 km kiirraudteid), 13 000 km siseveeteid, 411 lennujaama ja 404 meresadamat. Enamik neist ühendustest ja transpordisõlmedest on täna juba olemas. TEN-T võrgustikku on praeguseks investeeritud juba 400 miljardit eurot, mis on aidanud lõpule viia mitmeid ühist huvi pakkuvaid projekte, vastastikku siduda liikmesriikide transpordivõrke ja ületada tehnoloogilisi takistusi liikmesriikide vahel.

TEN-T võrgustik Eestis

Eesti Euroopa Liiduga liitumise lepingu tehnilises lisas on määratletud TEN-T üldise võrgustiku osad Eestis järgmiselt:

• Tallinn – Pärnu – Ikla maantee; Tallinn – Narva mnt.; Tallinn – Tartu – Luhamaa mnt; Jõhvi – Tartu – Valga mnt, Tallinna ümbersõit;

• Talllinn – Tapa – Tartu rdt, Tallinn – Tapa – Narva rdt; Tartu – Valga rdt, Tartu – Petseri (Koidula) rdt; Valga – Petseri (Koidula) rdt, Tallinn – Paldiski rdt, Tallinna raudtee ümbersõit;

• Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Vanasadam, Kunda sadam, Pärnu sadam, Heltermaa – Rohuküla ja Virtsu – Kuivastu sadamad;

• Tallinna lennujaam, Tartu-, Pärnu-, Kärdla ja Kuressaare lennujaamad.

Lisaks kulgeb läbi Eesti ka TEN-T põhikoridor „Põhjameri – Balti meri“ kogupikkusega 3200 km, mis saab alguse Põhjamere suurtest sadamatest (Brernerhaven, Amsterdam, Rotterdam ja Antverpen) ning kulgeb Brüsseli, Berliini ja Varssavi kaudu Balti riikidesse ning päädib Soome lahe sadamates Tallinnas (Muuga) ja Helsingis (Vuosaari). Nimetatud transpordikoridori üheks osaks saab tulevikus olema ka rajatav kiire raudteeühendus Tallinnast Leedu-Poola piirile – Rail Baltic.

Milliseid projekte TEN-T rahastab?

Ühenduse rahaline abi üleeuroopaliste transpordivõrkude eelarvest suunatakse eelkõige projektidesse või nende osadesse, millel on suurim Euroopa lisandväärtus. Ühenduse rahalist abi saab ainult ühist huvi pakkuvate projektide elluviimiseks. TEN-T eelarve on pikaajaliselt ette planeeritav ning mõeldud kõikidele liikmesriikidele. Eelarve programmeerimise eest vastutab DG TREN ning rakendamise eest Trans-European Transport Network Executive Agency.

Toetust saavad kõik transporditaristu ettevõtted nii riigi-, munitsipaal-, kui eraomanduses. Rahastatakse nii uuringuid (50% abikõlblikest kuludest) kui töid: transpordivaldkonna esmatähtsad projektid maksimaalselt 20% abikõlblikest kuludest, maksimaalsest 30% abikõlblikest kuludest piiriüleste lõikude puhul, muud esmatähtsad projektid maksimaalselt 10% abikõlblikest kuludest.

Üldine printsiip on, et ühte ja sama tegevust kahest allikast finantseerida ei saa, kuid lubatud on nn intelligentne kombineerimine, st kas erinevad projekti faasid või erinevad geograafilised lõigud.

Allikad: http://www.mkm.ee/ten-t/; http://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/new-core-network-key-figures_en.htm

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga