Tsiviilkohtul on selgitamiskohustus

Triniti

Halduskohtumenetluse nõue on, et kohus peab aktiivselt selgitama menetlusosalisele muuhulgas tema õiguseid. Selle eesmärgiks ühest küljest on tagada menetlusosalise õiguste kaitse, teisest küljest menetlusökonoomika – menetleda ja lahendada asi kiiresti ja efektiivselt. Hiljutisest Riigikohtu lahendist ilmneb mõnevõrra üllatuslikult, et sarnane selgitamiskohustus on ka tsiviilasju lahendavatel kohtutel.

Tsiviilasjade lahendamise põhimõtted

Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt lahendab kohus tsiviilasju poolte taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse olulisim põhimõte on võistlevus. See tähendab, et kohus ei lahenda taotlust, mida pole esitatud ega juhindu asjaolust, millele pool pole tuginenud. Igaüks peab ise teadma, milliseid oma õiguseid kaitsma asuda ning milliseid nõudeid kohtule esitada. Kohus ei pea omal initsiatiivil juhendama menetlusosalist, kuidas oma õiguseid maksma panna ja huve kaitsta.

Riigikohtu seisukoht

Riigikohus on 19.01.2011 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 asunud seisukohale, et tsiviilkohus peab poolele selgitamata tema õigust esitada nõue mõnel muul alusel. Kui kohus seda ei tee, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Nimelt on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning hoolitseda selle eest, et asja arutatakse ammendavalt. See tähendab, et kui kohus ei näita üles initsiatiivi ega selgita menetlusosalise tema õigust esitada hagi hoopis mõnel muul alusel, on see piisav alus madalama astme kohtu lahendi tühistamiseks.

Kokkuvõtteks

Siinkirjutaja nõustub Riigikohtu seisukohaga osaliselt. Ka tsiviilkohus võiks vajadusel selgitada pooltele mõningaid nende õiguseid – nt õigust kvalifitseeritud õigusabile. Kuid see ei tohi viia tagajärjeni, et selgituskohustuse tõttu muutub pelgaks sõnakõlksuks tsiviilõigussuhte poolte privaatautonoomia printsiip ning et kohtu aktiivselt sekkumata jätmine võiks olla aluseks kohtu lahendi tühistamisele.

Samas, arvestades Riigikohtu praegust seisukohta, on alati mõistlik analüüsida madalama astme kohtu tegevust lahendi tegemisel põhjalikult. Leides kohtu tegevuses vajakajäämisi poolte õiguste selgitamisel, on mõistlik esitada kassatsioonkaebus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga