Uudne ärimudel, win-win koostöö või kartellikuritegu?

Triniti

2010. aastal on meedias kajastatud varasemast enam juhtumeid, kus ettevõtete tegevuses on kartellikahtlus ja toimub menetlus. Arvestades, et konkurentsi kahjustavad kokkulepped on karistatavad kuritegudena, paneb üldsust pead vangutama, mismoodi lugupeetud ettevõtjad ühtäkki kurjategijateks võivad osutuda.

Siinkirjutaja arvab, et põhjus võib peituda endiselt väheses teadlikkuses konkurentsiõiguslikest ohtudest, mistõttu ei osata paha aimamata nähagi võimalust, et oma igapäevase äritegevuse käigus konkurentsiseadust (KonkS) võidakse rikkuda.

Ohtu suurendab asjaolu, et konkurentsiõigus ei pruugi tihti ettevõtja intuitiivse õiglustundega ühtida ja tuginemisest „kõhutundele“ õigete otsuste tegemiseks ei piisa. Sageli võibki just äriliselt „loomulikuna“ tunduv käitumine osutuda õiguslikult taunitavaks. Keelatud kokkuleppe sõlmimine võib juhtuda palju kergemini kui võiks arvata.

Konkurentsiõigus on oma olemuselt tehniline ja seda normistikku tuleb teada, mitte tunnetada. Konkurentsiõigus tugineb muudest õigusharudest enam mahukale teooriale ja kohtupraktikale, mitte ainult suhteliselt napile seadusesättele. Samas on panused kõrged: karistusseadustiku (KarS) § 400 näeb lubamatu kokkuleppe eest ette rahalise karistuse 5 kuni 10 protsenti ettevõtte aastakäibest!

On aja märk, et otsitakse uusi lahendusi, sealhulgas läbi koostöö (nt hiljuti teavitasid Eesti IT firmad suuremast omavahelisest koostööst nii välis- kui siseturul). Selliste uute kokkulepete osas võib aga juhtuda, et iseenesest õiget asja ajades jõutakse märkamatult klausliteni, mille osas algatatud menetlustest hiljem ajalehest lugeda võime. Seejuures ei pruugi seadust rikkuvad sätted olla üldse kokkuleppe suhtes võtmetähtsusega.

Ettevõtjate (eriti konkurentide) vaheliste kokkulepete osas on ettekujutus õigest ja valest sageli põhjendamatult kitsas ja lihtsustatud. Avame omalt poolt järgnevalt mõned väärarvamused, mis lubamatute kokkulepetega seonduvad:

  • „Me ei ole mingit lepingut kunagi alla kirjutanud.“ Ekslik on arvamus, et keelatud kokkuleppena tuleb kõne alla vaid kirjalikult vormistatud, allkirjastatud leping. KonkS keelab kõik mistahes vormis konkurentsi kahjustavad kokkulepped, ettevõtjate ühenduse otsused ja isegi kooskõlastatud tegevuse.
  • „Me ei käsitlenud üldse hindasid.“ Ohtlik on arvata, et keelatud on vaid hinnakokkulepped. KonkS § 4 loetleb keelatud regulatsioonidena muuhulgas tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramise, kaubaturu või varustusallika jagamise, võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimise, aga ka konkurentsi kahjustava teabe vahetamise. Järeldus on täiesti ilmne: mängumaa konkurentidega koostööks on pigem väike, kui et suur. Seadus eeldab, et koostöö asemel peaksid ettevõtjad pigem konkurendi elu kibedaks tegema, et lõpptarbija võidaks.
  • „Lepingupartner ei ole üldse minu konkurent.“ KonkS keelab ja KarS näeb ette karistuse ka konkurentideks mitteolevate ettevõtjate vaheliste kokkulepete eest (nt vertikaalsed kokkulepped tootja ja edasimüüja vahel).
  • „Kui jamaks läheb, oleme kõik selles supis koos.“ Eestis on alles poolteist kuud tagasi juurutatud nn leebusprogramm. Selle tulemusena pääseb esimesena ametivõime informeerinud kartelliosaline karistusest. Seega kahtlase kokkuleppe sõlmimisel tuleb arvestada võimalusega, et tänane koostööpartner võib olla homne pealekaebaja.

Eelnevast tulenevalt saab anda ettevõtjatele järgmised soovitused, et suuremaid kartellikarisid vältida:

  • Tunne konkurentsiõiguse põhireegleid, oska karta ohtusid. Põhimõte „parem karta, kui kahetseda“ ei pea kusagil mujal paremini paika. Sealhulgas küsi endalt:
    • Miks ma üldse oma konkurendiga koostööd teen või infot vahetan? Alati, kui koostöö toimub konkurendiga, peaks ohutuli süttima.
    • Mismoodi meievahelisest kokkuleppest kasu sünnib: on see sünergia, mastaabiefekt või tuleb see kellegi kolmanda (nt kliendid, äripartnerid) arvelt?
    • Kas meie koostööl võib olla muu kahjulik mõju neile, kes ise kokkuleppe osalised ei ole?
  • Tee riskianalüüs: kas võimalik kasu on üldse riski väärt? Keelatud kokkulepete määratlus KonkS järgi on lai. Konkurentsiõigusele on tüüpiline, et selged on äärmuslikud näited, kus miski kindlalt on või ei ole keelatud ja vahepeale jääb suur hall ala.
  • Küsi aegsasti asjatundja nõu ja arvamust. Kui asi siiski jõuab õiguskaitseorganite tähelepanu alla, soovid kindlasti näidata, et eesmärk on alati olnud tegutseda kooskõlas seadusega, puudub hooletus ja kartellitahtlusest ei saa juttugi olla.

Loodetavasti loeme ja kuuleme tulevikus rohkem nutikatest koostöölahendustest ja vähem kartellimenetlustest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga