Uus Briti korruptsioonivastane seadus kehtib kõigile ja kõikjal

Triniti

Pärast pikki ettevalmistusi ja diskussioone jõustub Suurbritannias 01. juulil 2011.a uus korruptsioonivastane seadus – Bribery Act 2010, mille reeglitega peavad arvestama ettevõtjad, nende audiitorid ja advokaadid kogu maailmas.

Miks peaks olukorras, kus koduselt Toompealt tuleb uusi seadusi ja määrusi rohkem kui lugeda jaksad, Eesti äriühinguid huvitama ühe uue Suurbritannia seaduse jõustumine?

Vastus on lihtne – Bribery Act 2010 kehtib ühtmoodi nii Briti ettevõtetele kui ka ükskõik kus mujal asutatud äriühingutele, kelle äritegevus või ka osa sellest (n. kauba müük Eestist Inglismaale) omab puutumust Ühendatud Kuningriigiga. Uus seadus on piiriülese rakendusalaga, s.t. isik võib saada briti kohtus süüdi mõistetud altkäemaksu andmise või võtmise eest suvalises maailma nurgas.

Põhimõtetelt paljuski oma USA eelkäijat ja eeskuju Foreign Corrupt Practices Act meenutav õigusakt on viimase aasta-kahe vältel olnud Ühendkuningriigis kuumade diskussioonide teemaks ning tema jõustumist on täpsemate rakenduslike juhtnööride (Guidance) puudumisel koguni poole aasta võrra edasi lükatud.

Briti ettevõtlusringkondadest on kostnud murenoote, et kas uus seadus mitte teatud piirkondadest pärinevaid ja teistsuguste kultuuri- ja äritraditsioonidega investoreid edaspidi Briti saartelt eemale ei peleta, ning kas mitte Briti ettevõtete konkurentsivõime arenevatel turgudel (Aafrika, Hiina, S.R.Ü. riigid, Lõuna-Ameerika, jne) ei saa oluliselt pärsitud võrreldes neist riikidest pärinevate investoritega, kes selliste piirangutega oma äritegevuses arvestama ei pea.

Pole andnud ega pole võtnud aga ikka süüdi!

Lisaks altkäemaksu ja pistise andmisele, võtmisele ning vahendamisele, mis Suurbritannias olnud ka seni kriminaliseeritud, muudab uus seadus karistatavaks ka äriühingute poolse suutmatuse tagada korruptsiooni tõkestamine (ing.k failiure to prevent bribery taking place). Nimetatud suutmatus võib väljenduda nii tegevusetuses kui ka rakendatud meetmete ebapiisavuses või ka mittepiisavas rakendamises.

Seega suhtumine „Meie siin juhatuses/nõukogus ei ole midagi teinud või midagi kuulnud“ edaspidi vastutusest ei päästa, vaid pigem moodustab selline korporatiivne nihilism tulevikus lausa eraldi kuriteokoosseisu.

Küll aga saab äriühing tema vastu uue seaduse alusel esitatavaid süüdistusi edaspidi edukalt tõrjuda kui tõendab, et on rakendanud „asjakohased protseduurid“ (ing. k adequate procedures), mis hoiavad ära asjassepuutuvate isikute poolt korruptsioonitegude toimepanemise.

Millal saab olla kindel, et rakendatud meetmed on piisavad ja asjakohased?

Mitmetõlgendatava reegli „asjakohased protseduurid“ sisustamiseks loetleb Briti Justiitsministeeriumi juhend järgmised tegevused/põhimõtted:

  • Riskianalüüs;
  • Ettevõtte juhtkonna tipptasemel pühendumus kehtestatud meetmete rakendamisse;
  • Protseduuride asjakohasus;
  • Vajaliku hoolsuse rakendamine (due diligence);
  • Kommunikatsioon, s.h koolitus;
  • Jälgimine ja järelevalve.

Ülalkirjeldatu ellurakendamisel peaks kindlasti arvestama ka iga konkreetse äriühingu majandustegevuse spetsiifikaga ning arvestama sellega seonduvaid tegelikke riske. Teisisõnu – internetist kopeeritud näidisdokumendi äriühingu korruptsioonivastase poliitikana rakendamine ei ole piisav, vaid seadusandja eeldab sisulist riskianalüüsi ning pigem „rätsepatööd“ määratletud korruptsiooniriskide maandamiseks.

Kindlasti ei peaks tubli Eesti ettevõtja edaspidi vana hea Inglismaaga äritegemisest loobuma, kuid neil, kel plaanis Ühendkuningriigi ja sealsete ärimeestega tõsisemad ärisuhted soovitame kindlasti oma õigusnõustajaga käsitletud teemat arutada, et hilisemaid ebameeldivaid üllatusi vältida.

*Käesolev ülevaade on koostatud Inglise advokaadibüroo Cobbetts LLP kolleegide materjalide põhjal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga