Välisriigi vahekohtu otsuste täitmisest

Triniti

Tihtipeale lepivad eri riikides tegutsevad ettevõtjad omavahel kokku, et vaidlused lahendatakse vahekohtus ehk arbitraažikohtus, mis tagab mh lahkhelide kiirema lahendamise. Arbitraažikohus, mis vaidluse lahendab, võib asuda hoopis kolmandas riigis. Kuidas on sellisel juhul tagatud, et nt Soomes tehtud vahekohtu lahend oleks täidetav ka Eestis?

Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamine ja täitmine

Välisriigi vahekohtu lahendite tunnustamist ja täitmist reguleerib New Yorgi 1958.a konventsioon (1), millega on ühinenud tänaseks 149 riiki, mh kõik EL-i liikmesriigid (2). Nii on võimalik Eesti vahekohtu lahendit täita nt Soomes, Ameerika Ühendriikides, Venemaal või Hiinas. Samamoodi on ka nt Soomes või Hiinas tehtud vahekohtu otsus täidetav Eestis. Selline regulatsioon tagab kindluse, et tulemuseks ei ole üksnes vahekohtu otsus (õigus), vaid võlgnevust on võimalik ka reaalselt välisriigis sisse nõudma hakata.

Samas tuleb arvestada, et vahekohtu lahend ei ole teises riigis automaatselt täidetav, vaid selleks tuleb taotleda võlgniku elu- või asukohajärgselt riiklikult kohtult, et kohus tunnistaks välisriigi lahendi seal täidetavaks. Tegemist ei ole keeruka protseduuriga, vaid pigem formaalsusega. Vahekohtulahendi sisu kohus kontrollida ei saa.

Menetluse kord ja aeg

Välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise taotlus tuleb esitada selle riigi kohtule, kus soovitakse lahendit täita. Taotlusele tuleb lisada: 1) vahekohtu originaalotsus või selle kinnitatud koopia; 2) poolte kirjalik leping, milles lepiti kokku vaidluse lahendamine vahekohtus või selle kinnitatud koopia; ja 3) dokumentide kinnitatud tõlked. Kui on teada, et vahekohtu lahendit tuleb hakata täitma teises riigis, on soovitatav küsida kohe vahekohtult ka otsuse kinnitatud koopia ja kinnitus otsuse jõustumise kohta.

Taotluse lahendamise aeg ja käik sõltub sellest, kas võlgnik vaidleb vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisele vastu või mitte. Kriteeriumid, millal saab kohus keelduda välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest, on loetletud New Yorgi konventsiooni art-s 5. Nii on võlgnikul õigus taotleda vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamata jätmist nt juhul, kui vahekohtumenetluse protseduurireegleid on rikutud või on nt vahekohtu otsus vastuolus selle riigi avaliku korraga, kus vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist taotletakse.

Keskmiselt võtab välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetlus Eestis aega paar kuud. Nt hiljutine menetlus, milles Venemaa äriühing taotles Venemaa arbitraažilahendi Eestis täidetavaks tunnistamist kestis ca 2,5 kuud. Eesti äriühingust võlgnik vaidles Venemaa arbitraažilahendi Eestis täidetavaks tunnistamisele vastu, kuid kohus leidis, et välisriigi vahekohtu lahend kuulub siiski Eestis täitmisele.

Menetluskulud

Riigilõiv välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise taotluselt on 50 eurot. Sellele lisanduvad dokumentide edastamise, tõlke- ja õigusabikulud. Kehtiv seadus võimaldab kohtul jätta menetluskulud poolte endi kanda ka juhul, kui taotlus rahuldatakse ja välisriigi vahekohtu otsus tunnistatakse Eestis täidetavaks. See on kohtu kaalutlusõigus. Nii on kohtud ka otsustanud. Samas tekib küsimus, miks peaks võlausaldaja kandma täiendavaid kulusid võlgnevuse sissenõudmiseks olukorras, mil võlgnik ei maksa vabatahtlikult võlgnevust ära? See ei ole õiglane lahendus. Kõik menetluskulud tuleks kanda võlgnikul, kes vabatahtlikult vahekohtu otsust ei täida.

(1) New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. Vt konventsiooni kohta:  https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474
(2) Vt konventsiooni osalisriikide kohta: https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXII-1&chapter=22&lang=en

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga