Vara ja äritegevuse omandamine – kas üksnes õigused või ka kohustused?

Triniti

Raskustesse sattunud ettevõtjad võõrandavad enne oma äritegevuse lõppemist oma vara osaliselt või tervikuna kolmandale isikule. Võlausaldajad, eriti maksuamet, kelle nõuded on jäänud seetõttu rahuldamata, esitavad aga üha sagedamini oma nõuded vara omandanud isiku vastu tuginedes väitele, et koos varade ning õigustega on kolmandale isikule üle läinud ka kohustused. Kellel on õigus?

Ettevõte on kindlasti üle läinud, kui säilib majandusüksuse identiteet

Ettevõttesse kuuluvad selle majandamisega seotud ja seda teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Oluline on teada, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused.

Keerulisemaks muutub kohustuste ülemineku kindlakstegemine koos varadega juhtudel, kui:

  • vara müüakse osade kaupa eri aegadel
  • vara müüakse eri ühingutele
  • kliendi- ja tarnelepingud ei lähe lepingud üle, vaid vormistatakse uued
  • töötajad sõlmivad uued töölepingud
  • muutub majandustegevuse läbiviimise asukoht
  • teises äriühingus mõned lisategevused, vana tegevus lõpetatakse osaliselt

Euroopa Kohus on kõige olulisema kriteeriumina ettevõtte ülemineku hindamisel välja toonud üleantava üksuse identiteedi säilimise. Identiteedi säilimise tuvastamiseks tuleb kohtu hinnangul muuhulgas kombineerituna hinnata järgnevat:

  • ettevõtte liik, olemus
  • äriühingu kinnis-ja vallasvara üleminek
  • üleläinud vara väärtus ülemineku ajal
  • üleläinud töötajate arv
  • üleläinud kliendi- ja ärisuhete arv
  • majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut
  • majandustegevuse peatumise aeg ülemineku perioodil (tegevus jätkub vs tegevust alustatakse uuesti)

Riigikohus ei ole seni nii üksikasjalikku teemakäsitlust läbi viinud ning on piirdunud tõdemusega, et ettevõtte üleminekuna saab käsitleda ikkagi ettevõtte kui terviku, st asjade ja õiguste kogumi üleandmist.

Ettevõtte ülemineku kindlakstegemise erisused

Juhul, kui on tekkinud vaidlus ettevõtte ülemineku osas, tuleb analüüsida muuhulgas järgnevaid küsimusi:

  • Poolte tahe
    Ettevõtte üleminekule osundavad asjaolud tuleb siduda poolte tahtega. Vara üleandja ja omandaja peavad suutma põhjendada oma kavatsusi ning tegevust, nt kes, millal ja millise info põhjal vastava otsuse tegevuse alustamiseks/lõpetamiseks vastu võttis.
  • Ettevõtte terviklikkus
    Kas üle on läinud konkreetse ettevõtte vajadustele vastavad olulised asjad ja õigused?
  • Töö- ja ärisuhete jätkumine
    Lähtuma peab konkreetse äriühingu eripärast – millised on suhted, mille lõppemine või katkemine muudaks ettevõtte tegutsemise keeruliseks. Samuti tuleb kindlaks teha, kelle initsiatiivil, miks ja millal ärisuhe loodi.
  • Vara müügi aspektid
    Kuidas tehingu pooled üksteiseni jõudsid, kas tegemist on tavapärase varaga, mida saaks ka teistelt pakkujatelt, ostuhinna vastamine turuhinnale ei välista ettevõtte üleminekut.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et sageli ei ole eelkirjeldatud tehinguid teinud poolte tahe olnudki suunatud ettevõtte kui terviku üleminekule, kuid kogumis võivad asjaolud tekitada eelduse kolmandate isikute nõueteks vara omandaja vastu. Sellest tulenevalt on soovitav juba tehingu kavandamisel hoolikalt kaaluda, mida soovitakse omandada ning mida tegelikult omandatakse ning sellest lähtuvalt ka oma riske võimaluste piires maandada.

*Blogikande koostamisel on muuhulgas tuginetud Martin Tamme artiklile „Ettevõtte üleminek varjatud tehinguna“ – Juridica, 2009, nr 3, lk 181-188

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga