Värvisõjad kaubamärgimaailmas

Triniti

Kaubamärkidena registreeritakse järjest enam ebatraditsioonilisi kaubamärke. Sellisteks ebatraditsioonilisteks kaubamärkideks on heli[1], lõhna[2] ja värvi kaubamärgid. Riigiti on selliste kaubamärkide kaitstavus erinev. Värvi kaubamärkide puhul on üksik värv osades riikides kaitstav[3], osades jällegi on eelduseks vähemalt kahe värvi kombinatsioon ning kolmandates peab see vastama täiendavatele tingimustele. Ka Eestis on käivitunud värvimärkide registreerimine, nt kuulub Löfbergs Lila AB-le lilla värvimärk kohvi kaupade osas.[4]Käesolevas kirjutise eesmärgiks on tuua selgust värvimärkide kaitse osas.

Värvilahingud toimuvad kohtutes

Tänaseks on värvimärkide osas arvukalt kohtuasju kogu maailmas, näiteks Windows on esitanud hagi Google vastu väites, et Chrome OS värvikombinatsioon rikub tema värvimärki Windows logo värvikombinatsiooni osas[5]. Tuntuimad kohtulahendid on muuhulgas Ameerika Ühendriikides 1986 alanud jäätisepakendite vaidlus, kus küsimuse all oli nn kuningliku sinise värvi kasutamise ainuõigus külmutatud maiuste puhul. Pretsedentlahendis leiti, et kui värv on tõepoolest tuntud kui konkreetse ettevõtja kaupade tähis, on värvimärk lubatav. Kohus ei võimaldanud sinisele värvile siiski kaitset leides, et sinine kui „jahe“ on külmutatud maiuste puhul funktsionaalseks värviks seostudes jäätisega, mistõttu looks ainuõiguse tunnustamine värvimonopoli.[6]

Sinised jäätisepakendid. Pildi allikas.

Värvi funktsionaalsuse testi on kasutatud ka hilisemalt, nt on leitud olevat lubamatu rohelise värvi kaubamärgina registreerimine aianduse valdkonnas või punase värvi registreerimine tulekustutite valdkonnas.  

Kaitstavuse kriteeriumid Euroopas

Euroopa Kohtu praktika[7] on täpsustanud funktsionaalsuse testi ning Euroopas on värvimärkide, s.h. üksikute värvide kaitstavuse eeldusteks järgnev:

  • Selgus ning täpsus. värv ilma ruumilise piiritluseta võib olla kaubamärgiks, kui seda saab esitada graafiliselt nii, et see kujutis on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti märgatav, arusaadav, püsiv ning objektiivne. Praktikas on eelduseks värvi tähistamine rahvusvaheliselt tunnustatud värvimääratluskoodi, s.o. Pantone koodiga.
  • Eristusvõime. Värvil peab olema eristusvõime, s.t. see värv identifitseerib tarbija taju osas toodet konkreetselt ettevõttelt pärinevana. Lihtsustatult tähendab see, et tuvastada tuleb, et värvimärgi kasutamise kontekstis mõjub värv tõepoolest tähisena toote päritolu kohta.
  • Värvimonopoli lubamatus. Täiendavalt tuleb arvesse võtta üldist huvi hoiduda põhjendamatult piiramast värvide vaba kasutatavust teistele ettevõtjatele, kes pakuvad sama laadi kaupu ja teenuseid. Just nimelt avaliku huvi hindamisel tuleb lähtuda muuhulgas ka värvi funktsionaalsuse testist.

Kokkuvõtteks

Segadus kaitstavuse lubamisel on arusaadav – kaubamärk peab olema ikkagi tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Seega ei piisa sellest, et üksik värv on geograafiliselt kujutatav (kaubamärgi eeldus ka kaubamärgiseaduses), vaid vajalik on tuvastada ka värvi eristusvõime ning lähtuda tuleb vajadusest säilitada olemasolevad värvid ka teistele ettevõtjatele. 


[1] Nt televisioonisaadete edastamisel tuntud heli televisioonikanalil NBC, Ameerika Ühendriikide kaubamärk nr 916.522.

[2] Nt esimene lõhna kaubamärk registreeriti lõhnastatud õmblusniidi tarvis 1990 aastal Ameerika Ühendriikides-

[3] Näiteks Prantsusmaal.

[4] Kaubamärk nr. 48763, lilla värv Pantone koodiga 2627.

[5] Näiteks siin.

[6] Kohtuotsus Ambrit v Kraft on kättesaadav siin.

[7] Eelkõige lahendid Libertel (C-104/01) ning Heidelberger (C-49/02).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga