Veega seotud kahjustuste talumisest

Triniti

Asjaõigusseaduse §-d 143 sätestab omanikule kohustuse taluda oma kinnisasjal nn mittemateriaalseid kahjulike mõjutusi (gaas, suits, aur, müra jne.), mis lähtuvad teiselt kinnisasjalt, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Senise kohtupraktika (nt Riigikohtu 13. detsembri 2004. a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-141-04) kohaselt ei kohaldu viidatud asjaõigusseaduse säte aga veekogu või vee kasutamisega kaasnevale teise kinnisasja võimalikule kahjustamisele. Asjaõigusseadus reguleerib küll omandi ruumilist ulatust veekogule, kuid nii avalik- kui eraõiguslikud alused vee kasutamiseks näeb ette veeseadus. Veeseadus sätestab vee nn. tööstuslikuks kasutamiseks, hüdroenergia tootmiseks, paisutamiseks jm. tähtajalise vee erikasutusloa nõude.  Vee erikasutusloa saamise üheks eelduseks on veekogu või maaomaniku nõusolek, kelle veekogul erikasutus toimub või kelle maa niiskusrežiimi see mõjutab. Veeseadus ei sätesta aga maaomanikule kohustust nõusolek anda või veekasutusega kaasnevat mõjutust taluda, isegi kui talle märkimisväärseid kahjustusi ei teki.

Omanikel on muidugi mõlemal õigus oma omandit takistamatult kasutada. Veeseaduse täht-täheline järgimine rikuks aga tasakaalu omanike õiguste vahel, kuna naabrite põhjendamatu vastuseisu korral muutuks ka keskkonnanõudeid arvestaval ja mõistlikul veekasutusel põhinev tegevus praktikas võimatuks.

Hiljutises lahendis jõudis Riigikohus järeldusele, et omanikku on teatud tingimustel siiski võimalik kohustada ka vee erikasutusega seotud omandikitsendusi taluma (Riigikohtu 19.aprilli 2011. a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11).

Asjaõigusseaduse § 68 kohaselt on omanikul täielik võim oma asja üle, kuid ainult ulatuses, kus see ei riku teiste isikute õigusi. Riigikohus möönis, et nii vee erikasutusega kaasneva kahjuliku mõju tekitamise kui ka vee erikasutuseks nõusoleku andmisest keeldumisega kahjustavad omanikud vastastikku teineteise õigusi oma kinnisasja vallata ja kasutada. Kummalgi omanikul on teise vastu võimalik esitada asjaõigusseaduse § 89 alusel valduse rikkumisest hoidumise (negatoor)nõue. Ehkki asjaõigusseadus ega veeseadus omanikule vee erikasutusest tuleneva kahjuliku mõjutuse talumise kohustust ei sea, võib kinnisasja omaniku põhjendamatut keeldumist vee-erikasutuseks nõusoleku andmisest erandjuhul lugeda õigusvastaseks kahju tekitamiseks võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 ja § 1049 mõistes (kannatanu omandi või valduse rikkumine, teise isiku kutse- või majandustegevuse seiskamine), mille puhul võib kannatanu võlaõigusseaduse § 1055 alusel nõuda ka kahjustavast tegevusest hoidumist. Nõusolekust keeldumine võib samuti olla vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 138 tuleneva õiguste heas usus teostamise põhimõttega. Koos viidatud sätetega on Riigikohtu arvamuse kohaselt analoogia alusel kohaldatavad ka asjaõigusseaduse §-d 143 ja 144, mis näevad ette kohustuse taluda teiselt kinnisasjalt lähtuvaid nn mittemateriaalseid mõjutusi.

Viidatud sätete koostoimest tulenevalt leiab Riigikohus, et omanikul võivad olla kohustatud teisest kinnisasjast lähtuvaid veega seotud kitsendusi taluma ja andma selleks veeseaduses ettenähtud nõusolekud, kui kohtu hinnangul on üheaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:

  • kitsendused ei takista omanikul oma kinnisasja kasutamast või kitsendusi tuleb taluda mõistlikult inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu;
  • kitsendused ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega;
  • kitsenduste vältimine või vähendamine on mõjutuste lähtekohaks oleva kinnistu omaniku suhtes ebamõistlikult koormav või piirab tema kinnistu kasutamist ebamõistlikult;
  • kitsendustest tulenev kahju hüvitatakse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga