Võimalik vaid Venemaal I: Vikipeedia – täna on, homme mitte!

Triniti

… Ja ülehomme jälle on. Kõhedust tekitava utoopiana mõjuks uudis selle kohta, et Eesti Vabariik on otsustanud kasutajatele armsaks saanud online-entsüklopeedia Vikipeedia teatud X põhjusel blokeerida. Kuid utoopia sai mõneks ajaks reaalsuseks Vene Föderatsiooni elanikele, kus vastav otsus vastu võeti (loe ka siit).

Vene Föderatsiooni riigiamet Roskomnadzor teatas 24.08.2015, et lisas ühe Vikipeedia narkootikume puudutava veebilehe nn keelatud nimekirja. Venemaa valitud meetodi puhul päädib tehniliselt olukord sellega, et ühe veebilehe lisamine keelatud lehtede nimekirja blokeerib kogu Vikipeeida. Viimasest oli Vene riigiamet ka teadlik. 25.08.2015 mõtles aga riigiamet jälle ümber ja nüüd tuleb usinasti tegeleda Vikipeedia kättesaadavaks tegemisega.

Analoogne situatsioon

Varasemalt on Euroopa Inimõiguste Konventsooni liikmesriikidest midagi analoogset teinud nt Türgi. Türgi kohus kohustas aastal 2009 blokeerima veebilehe, mis solvas Mustafa Kemal Atatürki mälestust. Kuivõrd aga tehniliselt ei suutnud Türgi konkreetset veebilehte blokeerida, blokeeriti kogu Google Sitesi platvorm, mille peale on loodud kümneid tuhanded veebilehti.

Türgi akadeemik Ahmet Yıldırım, kelle veebileht oli samuti muutunud kättesaamatuks, kaebas Türgi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohus leidis, et Türgi on rikkunud Inimõiguste konventsiooni artiklit 10. Täpsemalt leiti, et rikutud on vabadust saada ja levitada teavet ja ideid. Tegemist on internetiõiguses pretsedendi loonud lahendiga.

Kohus põhjendas, et:

1) blokeerida võib konkreetse riigi seadusi rikkuvat veebilehe mitte, aga kogu saiti/platvormi nn hulgi meetodil blokeerimise keeld (ingl „blanket ban”);

2) Google Site´ile ei olnud isegi esitatud eelnevat nõuet, et vaidlusalune Türgit solvanud leht eemaldada;

3) ligipääsu keelu kohaldamise eelduseks on selge norm siseriiklikus õiguses.

Antud juhul erineb pisut Vikipeedia blokeerimisega pälvinud olukord sellest, mis juhtus Türgis. Roskomnadzor on pöördunud Vikipeedia poole, et nad Vene seadusi rikkuva artikli maha võtaks. Vikipeedia keeldus seda tegemast. Teisalt võttes arvesse kohtulahendi põhilist sõnumit ehk hulgi blokeerimise keeldu, on kaheldav et kogu Vikipeedia blokeerimisega päädiv tegevus saaks olla proportsionaalne. Ühele lehele ligipääsu keelamiseks blokeeritakse miljonid igati seaduslikud entsüklopeedia sissekanded.

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse mõju Venemaal

Võib ehk tekkida küsimus, miks ja kas Venemaad üldse huvitab, mida mõni Euroopa kohus arvab. Vene Föderatsioon nagu ka Eesti on Euroopa Nõukogu liige, millest tulenevalt ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni liige. Nagu Eesti Riigikohus, on ka Föderatsiooni Konstitutsioonikohus korduvalt rõhutanud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite olulisust ka siseriiklikus õigussüsteemis.

Seda kas otsus blokeerimise käsk tühistada oli mõjutatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, ei saa me aga kunagi teada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga