Võlgniku põhihuvide kese maksejõuetusmenetluse määruses

Triniti

Maksejõuetusmenetluse määruse (Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus nr 1346/2000) mõjusid tuleb käesolevas majandusolukorras kindlasti arvestada igal ettevõtjal, kelle tegevus puutub kokku võlgnikega, kes tegutsevad piire-ületavalt.

Majanduskriisile eelnenud aastatel tõid globaliseerumisprotsessid kaasa ettevõtjate üha laieneva piire ületava tegutsemise. Antud protsessile on aidanud oluliselt kaasa ka Euroopa Liidu tugevnev integratsioon. Samas on majanduselu lahutamatuks osaks pankrot. Maksejõuetusmenetluse määrus ongi üks oluline vahend tagamaks, et ka piirideta maailmas oleks pankrotimenetluse efektiivne läbiviimine võimalik.

Maksejõuetusmenetluse määruse üheks keskseks mõisteks on „võlgniku põhihuvide kese“, mis määrab kindlaks maksejõuetuse kohtualluvuse ja sellele kohaldatava õiguse. Kuna liikmesriikide pankrotiõigus käesoleval ajal siiski erineb liikmesriigiti on võimaliku maksejõuetuse olukorras väga oluline teha kindlaks, kus on võlgniku konkreetne põhihuvide kese. Sellest võib teatud olukordades sõltuda, kas ja kuidas oma nõudeid üldse on võimalik esitada ning rahuldada.

  • Maksejõuetusmenetluse määrus näeb ette nii esmase kui teisese pankrotimenetluse:
    • Esmane maksejõuetusmenetlus – omab mõju üle riigi piiride ning selle menetluse pankrotihaldur ja kohus omab jurisdiktsiooni kogu võlgniku vara üle
    • Teisene maksejõuetusmenetlus – mõju piiratud riigiga, kus alustatakse ning seal asuvale varale ning võlgadele. Toimub esmase menetluse kontrolli all.
  • Võlgniku põhihuvide keskme riigis algatatakse esmane menetlus ning selle riigi õiguse järgi on võimalik viia läbi kogu pankrotimenetlus.
  • Põhihuvide keskme koha kindlaks tegemiseks tuleks lähtuda erinevatest kriteeriumitest, millel on iga ettevõtete iseärasustest tulenevalt erinev kaal:
    • koht, kus tehakse otsuseid (kasutatav eelkõige juhtudel, kui ettevõtja tegevus toimub väga erinevates geograafilistes asukohtades)
    • koht, kus toimub tegevus (kasutatav juhtudel, kus ettevõtja tegutseb ühes tsentraalses kohas)
    • lisaks peaks võlgniku põhihuvide kese olema nähtav ja selge võlausaldajatele
  • Juriidiliste isikute põhihuvide kese on eelduslikult tema registrijärgses asukohas. Euroopa Kohus on registrijärgset asukohata pidanud väga oluliseks. Antud seisukoht on vastuolus arengutega USA-s ning varasemate lahenditega Inglismaal sarnase mõiste sisustamisel. Mandri-Euroopa kohtud on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt hakanud omistama registrijärgsele asukohale piiri-üleses pankrotimenetluses üha suuremat tähtsust.
  • Tütarettevõtte pankroti korral ei ole kontrolliva emafirma asukoht määravaks kriteeriumiks põhihuvide keskme kindlakstegemisel.
  • Pankroti olukorras tuleb võlausaldajal esmalt kaaluda võlgniku põhihuvide keskme asukohti ning kui esineb võimalus keskme asumiseks mitmes riigis tuleks kaaluda erinevate riikide õiguse mõju tekkivale olukorrale. Selge võlgniku põhihuvide koha puudumise tõttu on võimalik, et menetlust alustatakse võlgniku jaoks „vales riigis“, mis võib tuua kaasa takistusi tema nõuete rahuldamisele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga