Arhusi konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus imerohi või juba ammu osa Eesti õigusest?

Triniti

Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Sestap teeme kiire ülevaade, mida Arhusi konventsioon tegelikult reguleerib ja mis on selle praktiline väärtus ning rakendus igale Eesti inimesele.

Mida reguleerib Arhusi konventsioon?

Arhusi konventsiooni ehk ÜRO keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni eesmärk on: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse.

Konventsioon sätestab sellest eesmärgist kantuna põhiliselt erinevaid menetluslikke õigusi üldsusele, tagamaks avalikkuse võimaluse keskkonnaasjades teadvalt kaasa rääkida:

  • keskkonnainfo kättesaadavus ehk avaliku võimu asutused peavad andma üldsusele keskkonnainfot, vastates keskkonnainfo taotlusele siseriiklikke õigusakte järgides;
  • keskkonnainfo kogumine ja levitamine ehk avaliku võimu organid peavad avaldama ja ajakohastama oma ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnainfot; omama olulise keskkonnamõjuga tegevuste infosüsteemi ning inimeste tervist või keskkonda ähvardava ohu puhul üldsusele infot edastama;
  • üldsuse osalemine eritegevusega seotud asjade otsustamisel ehk konventsiooniosaline peab teatud konventsioonis loetletud potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevuste või ka muude olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul tagama asjast huvitatud üldsuse tõhusa osalemise;
  • konventsiooniosaline peab tagama üldsuse osalemise keskkonnaga seotud kavade ja programmide ning määruste ja teiste keskkonda oluliselt mõjutada võivate üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel;
  • samuti laiendab konventsioon keskkonnaasjades kohtusse pöördumise võimalusi asjast huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige keskkonnaorganisatsioonidele.
Eesti siseriiklik õigus on edasi arenenud ja märksa detailsem

Arhusi konventsiooni ratifitseerimise seadus võeti Eestis vastu juba 17 aastat tagasi, 6. juunil 2001. Ehkki konventsioon on rahvusvahelise õiguse normina endiselt meie õigusaktide ülene, tundub et sellele läbiv ja pidev viitamine on Eesti keskkonnaõiguse detailsemaks arenemise järel tihti pigem sümbolväärtusega kui õiguslikult tingimata vajalik.

Nimelt on kõik eeltoodud keskkonnaalased õigused ja menetluslikud võimalused reguleeritud Eesti oma õigusloomes märksa täpsemalt ja seega praktikas ka hõlpsamini tuginetavalt. Viitab juba konventsiooni tekst ise, et paljud keskkonnaga seotud küsimused tuleb sellega ühinenud riikidel täpsemalt lahendada just siseriiklikus õiguses.

Laskumata liigsetesse detailidesse saab tõdeda, et keskkonnainfo kogumist ja kättesaadavust reguleerivad meil nii keskkonnaseadustiku üldosa seadus kui avaliku teabe seadus, üldsuse kaasamine on kirjeldatud nii haldusmenetluse seaduses kui keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, samas ka konkreetse otsustuse kohta käivates õigusaktides nagu planeerimisseadus ja ehitusseadustik.

Tavapärasest ulatuslikuma kohtusse pöördumise võimaluse keskkonnaasjades nii keskkonnaorganisatsioonidele kui üksikisikule, kes on konkreetse keskkonnaküsimusega olulises puutumuses, tagab samuti keskkonnaseadustiku üldosa seadus.

Seega – ehkki Arhusi konventsioon on oma valdkonnas endiselt oluline ja märgiline rahvusvaheline kokkulepe, kas või erinevate siseriikliku õiguse keskkonnaga seotud sätete eesmärgipärasel tõlgendamisel, on temast Eesti avalikus ruumis keskkonna alases debatis kujunenud pigem „püha elevandi“ laadne sümbol ja emotsionaalne argument. Efektiivsed võimalused nii individuaalsete kui ühiste keskkonnalaste õiguste ning huvide kaitseks on Eesti inimestele meie enda seadustes kirjas aga Arhusi konventsioonist kaugelt enam ja detailsemalt.

Võtke meiega kindlasti ühendust, kui see teema Teid täpsemalt huvitab või tekkis täiendavaid küsimusi!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga