Avalda arvamust: millised peaksid olema edasimüügikokkulepete lubatavuse tingimused? (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Triniti

Euroopa Komisjon on üle vaatamas vertikaalse grupierandi määrust. Tagasisidet on võimalik anda kuni 26.03.2021 Euroopa Komisjoni kodulehel

Esmalt, mis üldse on vertikaalse grupierandi määrus? Üldreeglina on ettevõtjate vahelised konkurentsi kahjustavad kokkulepped keelatud. Tavaarusaamas peetakse keelatud kokkulepete all silmas otseste sama turutasandi konkurentide vahelisi ehk nn horisontaalseid kokkuleppeid. Näiteks konkurentide vahel klientide suhtes hinna kindlaks määramine või turgude „ära“ jagamine. Tegelikult katab konkurentsi kahjustavate kokkulepete keeld definitsiooni järgi ka vertikaalseid kokkuleppeid ehk olukorda, kus kokkuleppe osapooled tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Vertikaalne kokkulepe käsitleb tingimusi, mille alusel osalised võivad teatavaid kaupu või teenuseid osta, müüa või edasi müüa. Näiteks kõikvõimalikud edasimüügilepingud 

Vertikaalsed kokkulepped peavad siiski mingi piirini lubatuks jääma ja selleks on mitmeid võimalusi. Üks võimalus on hinnata iga üksikkokkuleppe mõju konkurentsiolukorrale ja tarbijatele (nn individuaalerand). Igakordne hindamine paneb aga kokkuleppe osalistele selge õigusliku riski, et nende endi antud positiivne hinnang ei kattu õiguskaitseasutuste omaga. Teine erand ongi Euroopa Komisjoni vertikaalse grupierandi määrus, mis sätestab juba täpsemad tingimused, millal vertikaalsed kokkulepped on lubatud.  

Mida ja miks vertikaalse grupierandi määruses üle vaadatakse? Praegune Komisjoni vertikaalse grupierandi määrus kehtib kuni 31.05.2022. Komisjoni enda analüüsist tuleneb, et määruse sätted on üldiselt jätkuvalt asjakohased, ent mõningad kohad vajavad ülevaatamist. Avan osa neist lühidalt. 

Esiteks soovitakse olemasolevaid reegleid lihtsalt täpsustada ja selgemaks muuta. Kuivõrd praegune vertikaalse grupierandi määrus kehtestati aastal 2010, on mõistagi ilmne, et paljud täpsustused hõlmavad veebikaubandusega seonduvat. Samuti soovitakse rohkem arvesse võtta keskkonnaga seotud kaalutusi. 

Teiseks soovitakse üle vaadata edasimüügihindade kujundamise regulatsioon. Hetkel on keelatud  kindlaks määrata kindel või minimaalne edasimüügihind. Komisjon soovib uurida, mis tingimustel võiks sellisest tegevusest tulenev positiivne mõju olla siiski piisav, et kokkuleppeid erandina lubada.  

Kolmandaks soovitakse täpsustada konkurentsikeeluga seonduvat. Hetkel on keelatud kõik vertikaalsed konkurentsikeelukohustused, mille kehtivusaeg on kindlaks määramata või pikem kui viis aastat. Komisjon kaalub, kas uue regulatsiooni kohaselt võiks vaikivalt pikenevad konkurentsikeelud siiski lubatavad olla, eeldusel, et kokkuleppe teine osapool (ostja) võiks perioodiliselt kokkulepet üles öelda või selle muutmist nõuda.

Neljandaks kaalutakse reeglite muutmist mitmes valdkonnas, eelkõige veebikaubanduse plahvatusliku kasvu tõttu. Muuhulgas näiteks:

  • seoses topeltturustusega, s.o olukorras, kus lõpptoodete tootja on ühtlasi ka nende toodete turustaja turul ehk on korraga ka edasimüüjate konkurent;
  • seoses müügipiirangute lubatavusega, s.o mis tingimustel võib tootja keelata edasimüüja “aktiivse” müügitegevuse väljaspool oma “piirkonda”.

Niisiis tasub kaupade või teenuste tootjatel, pakkujatel, müüjatel ja edasimüüjatel oma arvamust avaldada. Euroopa Komisjoni vertikaalse grupierandi määrus kohaldub mõistagi olukorras, kus kokkulepe võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada.  

Kommenteerimine on suletud.