Blogi

Kaebeõigus keskkonnaküsimustes on laiendatud, ent mitte piiramatu

Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev MTÜ kui ka eraisikud. Loe edasi

Äriseadustiku muutmine kui ainuke võimalus väikeosanike- ja aktsionäride huvide kaitseks?

Hetkel on Riigikogu menetluses äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on seletuskirja kohaselt just väikeosanike- ja aktsionäride õiguste ulatuslikum kaitse. Eelnõu seletuskiri ja pakutud muudatused viitavad justkui oleks väikeaktsionäride õiguste kaitse Eestis äärmiselt vilets ning seaduse muutmine ainsaks abinõuks probleemide ületamiseks. Millisel viisil võimaldab kehtiv seadus väikeosanike ja -aktsionäride huve ulatuslikumalt kaitsta ja mida saavad Loe edasi

Hagi tagamine – miks ja kuidas?

Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna. Loe edasi

Arhusi konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus imerohi või juba ammu osa Eesti õigusest?

Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Loe edasi

Elutähtsa veeteenuse tulevik ebaselge

TRINITI osales eksperdina Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tellimusel aastatel 2016-2017 läbiviidud uuringus „Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamine“, millega töötati välja Eesti jaoks optimaalseimad vee-ettevõtlusmudelid, arvestades, et EL ja riiklikul tasemel veemajanduse sektorile enam investeeringutoetusi ei anta. Uuring ja esimene tagasiside sellele on jõudnud ka vaikselt meediakajastusse. Loe edasi

Suured kunstnikud varastavad (allikas: internet)

„Head kunstnikud kopeerivad, suured kunstnikud varastavad,“ ütles Steve Jobs intervjuus Robert X. Cringely’le telesarja „Triumph of the Nerds“ episoodis „Great Artists Steal“, mille andis esmakordselt eetrisse telekanal Channel 4 28. aprillil 1996, viidates (tõsi küll, ekslikult[1]) Pablo Picasso’le kui selle lause autorile. Loe edasi

Andmekaitsemääruse tegevuste TOP 10: 10. MIS ON VÄLTIMATULT VAJALIK

Määrusele vastamine on vältav projekt. Määrusega kooskõla saavutamise projektis võiks ettevõte jaotada enda planeeritava etappidesse: Etapp I ja II: Hinda olukorda. Hetke olukorra hindamine, andmeauditi koostamine; etapp I ja II: Teadlikkus. Ettevõttes tuleb tagada asjakohaste töötajate pidev koolitamine andmekaitse nõuetest; etapp III: Koosta plaan. Reaalne tegevuskava sellest, mida võtad ette kohe ning mida tulevikus; etapp Loe edasi

Andmekaitsemääruse tegevuste TOP 10: 9. ANDMEKAITSE JA VASTUTUS

Määrus laiendab võrreldes eelneva regulatsiooniga volitatud töötleja kohustusi ja vastutust, mis tähendab, et ka volitatud töötlejad peavad uue määrusega kooskõlas olema ja võivad rikkumise korral olla koos vastutava töötlejaga solidaarselt vastutavad. Oluline on tähelepanu pöörata ka trahviregulatsiooni erisustele Eestis. Loe edasi