Kui äriühing kuulub ühisosanikele (ühine omand), toimib kõik sujuvalt üksnes seni, kuni ühisosanike vahelised suhted on head. Kui ühisosanike vahel tekivad erimeelsused, on tegemist õnnetu kooslusega, mis paneb otsuste tegemise ja osanikuõigused „lukku“. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Riigiabi ei pea tingimata väljenduma nö otsetoetuse vormis. Riigiabi võib seisneda näiteks ka mistahes avaliku võimu tehingus, mis ei ole tehtud turutingimustel. Üheks konkreetseks olukorraks on siinkohal avaliku vara võõrandamine või kasutada andmine alla turuhinna. Euroopa Komisjon on selgitanud, et üheks võimaluseks tagada, et vara müüakse (või antakse kasutada) ilma riigiabita on konkureeriva, läbipaistva ja Loe edasi
Kas teadsid, et ettevõtte maksuvõla eest võib teatud juhul vastutada juhatuse liige oma varaga isiklikult? Juhatuse liikme isiklikku vastutust selgitab tänases äriõiguse nõuandes advokaat Martin Järve. Loe edasi
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus esmapilgul on tegemist tööandjast sõltumatu õnnetu juhuse, rumala nalja või pahatahtliku olukorraga, mille aga Tööinspektsioon kvalifitseerib tööõnnetusena. Selline trend on aga ohtlik, kuna nimetatud olukorras võib vastutus langeda ka tööandjale ja seda isegi olukorras, kus sündmusel puudub otsene seos töö tegemisega. Loe edasi
Digitaalallkirju ehk suupärasemalt digiallkirju annavad Eestis igapäevaselt peaaegu kõik inimesed, kasvõi internetipangas maksekorraldusi tehes. Seda hoolimata asjaolust, et juba viis aastat ei ole digitaalallkirja Eesti õiguses enam defineeritud. Oleme Eestis oma tugeva digiallkirjaga nii harjunud, et mingeid “poolkõvasid” e-allkirju eriti tunnustada ei taha. Ühest küljest on see arusaadav, kuid mõnikord võib see probleemiks osutuda. Näiteks juhul, kui Eesti osaühingu välismaalasest osanikud peavad osalema otsuste vastuvõtmises. Loe edasi
Euroopa Liidus võeti 2019. aastal vastu teavitajate kaitse direktiivi ehk nö vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale kaitse. Eestis on küpsemas seadus nimega rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis direktiivi regulatsiooni üle võtab. Seaduse eelnõu kohaselt jõustub vilepuhujate seadus selle aasta detsembris. Seega tasub ettevõtetel juba praegu läbi mõelda, millised Loe edasi
Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumine on ammu juba muutunud lotoks. Kuidas menetlusse võtmise võimalusi parandada, sellest kirjutame tänases blogis. Loe edasi
Mehitamata õhusõidukid (millest osa tuntud ka droonide nime all) on üha laialdasemalt kasutusel, luues väljakutseid nii turvalisuse kui privaatsuse vallas. Droonide arengut ja seonduvaid murekohti on hakanud käsitlema ka Euroopa Liit ning jaganud nende käitamise kolme kategooriasse. Loe edasi
5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reegleid liikmesriikides. Varasemates blogikannetes selgitasime regulatsiooni kohaldamisala ning ühisrahastusteenuste osutajate (CSP) tegevusnõudeid. Lõpetame tutvustuse ülevaatega investorikaitse meetmetest. Loe edasi
Kas teadsid, et kui juhatuse liige rikub oma kohustusi ühingu suhtes, siis see võib teatud juhul olla ka kuritegu ja karistuseks lausa vangistus? Juhatuse liikme vastutust selgitab partner Erki Vabamets tänases äriõiguse töögrupi videoblogis. Loe edasi