Advokaadid blogivad

Riigikaitselised sundkoormised eraomaniku varale

Riigikaitseliste sundkoormiste seadus näeb ette võimalused sõjaolukorra või -ohu korral eraomandi koormamiseks või võõrandamiseks riigikaitselistes huvides. Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, sundkasutuseks ja sundvalduseks ning veokohustuseks. Loe edasi

Ehitus- ja kasutusload: müüdid ning tegelikkus

Ehitus- ja planeerimisõigus on kahtlemata üks valdkondi, millega elu ja ettevõtluse jooksul ikka kokku kiputakse puutuma. Nõnda ei ole ka imestada, et tekivad ka müüdid ja arusaamad, mis aga õigusele vastata ei pruugi. Alljärgnevalt selgitan mõningaid praktikas välja koorunud printsiipe, mis ehitus- ja kasutuslubadega seoses on tihti kas teadmata või millest suisa valesti aru saadakse.  Loe edasi

Ryanair vaidlustab lennuettevõtjatele antud riigiabi. Kohus paljude Ryanairi etteheidetega ei nõustu (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

COVID-19 kriisiga seoses on paljud liikmesriigid Euroopa Komisjoni loal lennuettevõtjatele riigiabi andnud. Kõige tõsisem oponent on ilmselt olnud Ryanair, kes näeb abi andmises ohtu liberaliseeritud lennundusturule. Ryanair on vaidlustanud muu hulgas ka Nordica riigiabi otsuse. Varasemalt on Ryanair esitanud hagi mitmete teiste riigiabi otsuste suhtes. TAP-i ja KLM-i otsuste tühistamise Ryanair ka hiljuti saavutas, kuna kohus leidis, et Komisjon pole esitanud piisavalt Loe edasi

Ettevõtte väärtegu väärib vaidlemist

Ettevõtte väärtegu võib ühel päeval tabada iga ettevõtjat – selleks ei pea üldse olema põhimõtteline õigusrikkuja. Pealtnäha mitte liiga suure trahvi taga võib aga peituda kujundatav õiguspraktika Sinu õigusvaldkonnas, mis Su ärile teps mitte ei sobi. Kirjutan siin, mispärast on mõnikord põhimõtteliselt vaja väärtegu kohtus vaidlustada, ja miks on prognoos vaidlustamiseks nii mõnigi kord paljutõotav.  Loe edasi

Ühisrahastusteenuste osutajate tegevusnõuded

5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reegleid liikmesriikides. Varasemas blogikandes selgitasime regulatsiooni kohaldamisala- mida loetakse ühisrahastuseks ja kes allutataks tegevusloa- ja teistele nõetele. Allpool anname lühiülevaate tingimustest, mida peavad täitma tegevusloa nõudele ja finantsjärelevalvele allutatavad ühisrahastusteenuse osutajad („Crowdfunding Service Provider“ ehk lühendatult „CSP“: Loe edasi

Ettevõtjate astmeline maksustamine on lubatav (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Euroopa Liidu liikmesriikidel on oma maksupoliitika kujundamisel võrdlemisi vabad käed. Tõsi, näiteks käibemaksu ja aktsiiside küsimusi reguleerivad mingis ulatuses erinevad Euroopa Liidu direktiivid. Mida aga ehk vähem teadvustatakse, on asjaolu, et kõiksugu maksuerandid ja -soodustused võivad endast kujutada (keelatud) riigiabi konkreetsele ettevõtjatele või ettevõtjate grupile. Euroopa Kohus täpsustas kahes hiljutises lahendis Poola ja Ungari kohta, millal Loe edasi

Valitsus pani tee-ehituse PPP projektid pausile (TRINITI Transpordi & Taristu õigusuudis)

2019. aastal alustas toonane Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon aktiivseid ettevalmistusi avaliku ja erasektori koostöömudeli (PPP) rakendamiseks Eesti põhimaanteede neljarealiseks (2+2) väljaehitamisel. Ambitsioonikate plaanide kohaselt pidi juba 2021. aastal algama Tallinn-Pärnu maanteel Libatse-Nurme teelõigu ehitus DBFM-meetodil (Design-Build-Finance-Maintain), et saada pilootprojekti käigus seni Eestis puuduv reaalne kogemus averuse toimimisest selles valdkonnas. Loe edasi

Euroopa Komisjon tahab menetleda väikese käibe, ent suure potentsiaaliga ettevõtjate koondumisi (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Eestis kontrollib koondumisi ning lubab või keelab neid Konkurentsiamet. Teatud juhtudel on aga koondumiseni viiv tehing oluline Euroopa Liidu üleselt ning sellisel juhul kontrollib koondumist Euroopa Komisjon. Siseriiklikku koondumise kontrolli menetlust reguleerib konkurentsiseadus, Euroopa Liidu tasandil aga Nõukogu määrus 139/2004/EÜ. Euroopa Liidu seisukohalt „olulised“ koondumised on defineeritud määruse 139/2004/EÜ artiklis 1 ning seda koondumise osaliste käivete põhjal. Loe edasi