Blogi

Au haavamise eest liiga palju raha?

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi sel suvel otsuse asjas, kus oli peamiseks vaidluskohaks, kas kohus on au haavamise eest mõistnud välja liialt suure mittevaralise kahjuhüvitise. Täpsemalt oli küsimus selles, kas Iiri kohtu poolt välja mõistetud 1,25 miljonit eurot on liiga suur summa au teotavate artiklite avaldamise eest. Loe edasi

Hästi planeeritud tehingueelse auditi võlud müüjale

Suurema tehingu tegemisel on mitu aspekti, millele tähelepanu pöörata. Kõige olulisemaks neist, millest teised alguse saavad, on müügiobjekt. Ja müügiobjekti puhul on oluline, et nii ostja kui müüja saavad ühtmoodi aru, mida ostetakse-müüakse. Erimeelsustest selles küsimuses saab alguse suurem osa vaidlusi ja nõudeid. Isegi jalgratast ostes tuleb see põhjalikult üle vaadata ja proovisõit teha. Loe edasi

Kas 50% osanik saab äriühingut teise osaniku ja juhatuse liikme omavoli eest kaitsta?

50%-50% osalusega äriühingud toimivad edukalt ja mõlemat osanikku ja juhatuse liiget rahuldavalt üksnes seni, kuni suhted on head. Julgen väita, et paljudes 50-50 osaühingutes saab ilus aeg ükskord otsa ja kaks teravnenud suhetega võrdset hääleõigust omavat osanikku on õnnetu kooslus, mis lakkab funktsioneerimast ja viib suure tõenäosusega ka äri endaga põhja. Loe edasi

Paremad lennuühendused riigi abiga?

Eestiski on palju kõneainet pakkunud teema, kuidas tagada paremad ühendused välismaailmaga. Üks väljapakutud variante on ka regulaarsete lennureiside „ostmine“. Liikmesriigil on võimalik lennunduses tegutseda mitte ainult ettevõtjana, vaid ka tellijana ehk osta sisse ühe või teise vajaliku lennuliini käitamise teenust. Loe edasi

Uus tulija Eesti tehingumaastikul – riskide kindlustamine

Kui oled ostnud ettevõtte (osaluse äriühingus), on müüja tavapäraselt müügilepingus andnud mitmesuguseid kinnitusi müüdava ettevõtte kohta – nt et ühingu vara kuulub täies ulatuses ühingule ega ole panditud, ühing ei ole pooleks avaldamata lepingutes, tasutud on kõik maksud, ühingul ei ole varjatud kohustusi, ühing on täitnud õigusaktide nõudeid, jne. Loe edasi

Kuidas saab ärisaladust kaitsta?

Väidan, et ärisaladus ei ole seaduse järgi hästi kaitstud ja kui see on korra juba avaldatud, siis sisuliselt jääb üle ainult võimalus tegeleda tagajärgedega. Küll aga saab hea lepinguga oma võimalusi oluliselt paremaks teha. Toon siin blogis välja mõned probleemid ja annan soovitusi, kuidas ennast rikkumise eest kaitsta. Loe edasi

Firmat võib tulevikus juhtida ka välisriigist. Seaduslikult.

Äriühingu juhtimine välisriigist ei ole kehtiva seaduse järgi lubatud. Uuest aastast aga nähakse selline võimalus ette, kuid sellisel juhul tuleb määrata dokumentide kättesaamiseks Eestis asuv kontaktisik. Alates 2014.a saavad isikud taotleda endale e-residendi digitaalset isikutunnistust. E-residendi digitaalne isikutunnistus võimaldab kasutada erinevaid Eesti e-teenuseid ning selle eesmärgiks on, et e-residendid saaksid mh Eesti ettevõtluses osaleda ning Loe edasi

Kas ka minu paarismajas tekib 2018 jaanuaris korteriühistu?

2018 aasta jaanuaris hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mis puudutab otseselt või kaudselt vähemalt 1/3 Eesti elanikest. Selle seaduse kohaselt saavad korteriühistute liikmeteks kõik, kellele seaduse kehtima hakkamise hetkel kuulub korteriomand. Sealhulgas need, kes omavad nn paarismajaboksi. Eestis nimelt on suurel hulgal selliseid paarismaju, mis on jagatud korteriomanditeks.  Loe edasi