Advokaadid blogivad

Tööõnnetus?! Appi…

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus esmapilgul on tegemist tööandjast sõltumatu õnnetu juhuse, rumala nalja või pahatahtliku olukorraga, mille aga Tööinspektsioon kvalifitseerib tööõnnetusena. Selline trend on aga ohtlik, kuna nimetatud olukorras võib vastutus langeda ka tööandjale ja seda isegi olukorras, kus sündmusel puudub otsene seos töö tegemisega. Loe edasi

Elektroonilise allkirjastamise võimalikkusest Eesti Vabariigis

Digitaalallkirju ehk suupärasemalt digiallkirju annavad Eestis igapäevaselt peaaegu kõik inimesed, kasvõi internetipangas maksekorraldusi tehes. Seda hoolimata asjaolust, et juba viis aastat ei ole digitaalallkirja Eesti õiguses enam defineeritud. Oleme Eestis oma tugeva digiallkirjaga nii harjunud, et mingeid “poolkõvasid” e-allkirju eriti tunnustada ei taha. Ühest küljest on see arusaadav, kuid mõnikord võib see probleemiks osutuda. Näiteks juhul, kui Eesti osaühingu välismaalasest osanikud peavad osalema otsuste vastuvõtmises.  Loe edasi

Ettevõtjatel tuleb vilepuhuja direktiiviga Eestisse jõudnud kohustuste täitmiseks ennast lähikuudel valmis panna

Euroopa Liidus võeti 2019. aastal vastu teavitajate kaitse direktiivi ehk nö vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale kaitse. Eestis on küpsemas seadus nimega rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis direktiivi regulatsiooni üle võtab. Seaduse eelnõu kohaselt jõustub vilepuhujate seadus selle aasta detsembris. Seega tasub ettevõtetel juba praegu läbi mõelda, millised Loe edasi

Ühisrahastusinvestorite kaitsemeetmed

5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reegleid liikmesriikides. Varasemates blogikannetes selgitasime regulatsiooni kohaldamisala ning ühisrahastusteenuste osutajate (CSP) tegevusnõudeid. Lõpetame tutvustuse ülevaatega investorikaitse meetmetest. Loe edasi

Droonide lend uues ühtses inforuumis (TRINITI Transpordi & Taristu õigusuudis)

Mehitamata õhusõidukid ehk droonid on üha laialdasemalt kasutusel. Näiteks saab droone rakendada nii piltide ja videote tegemiseks kui ka kaupade transpordiks, hoonete projekteerimiseks ning spordiülekannete vahendamiseks. Seega on droonid paljutõotavad seadmed, pakkumaks uuenduslikke teenuseid. Droonide kiire arengu juures tuleb hakata aga üha enam mõtlema isikute õiguste kaitsele ja infrastruktuuri toetavatele süsteemidele. Loe edasi

Riigikaitselised sundkoormised eraomaniku varale

Riigikaitseliste sundkoormiste seadus näeb ette võimalused sõjaolukorra või -ohu korral eraomandi koormamiseks või võõrandamiseks riigikaitselistes huvides. Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, sundkasutuseks ja sundvalduseks ning veokohustuseks. Loe edasi

Ühisrahastusteenuste osutajate tegevusnõuded

5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reegleid liikmesriikides. Varasemas blogikandes selgitasime regulatsiooni kohaldamisala- mida loetakse ühisrahastuseks ja kes allutataks tegevusloa- ja teistele nõetele. Allpool anname lühiülevaate tingimustest, mida peavad täitma tegevusloa nõudele ja finantsjärelevalvele allutatavad ühisrahastusteenuse osutajad („Crowdfunding Service Provider“ ehk lühendatult „CSP“: Loe edasi