Kas teadsid, et ettevõtte maksuvõla eest võib teatud juhul vastutada juhatuse liige oma varaga isiklikult? Juhatuse liikme isiklikku vastutust selgitab tänases äriõiguse nõuandes advokaat Martin Järve. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus esmapilgul on tegemist tööandjast sõltumatu õnnetu juhuse, rumala nalja või pahatahtliku olukorraga, mille aga Tööinspektsioon kvalifitseerib tööõnnetusena. Selline trend on aga ohtlik, kuna nimetatud olukorras võib vastutus langeda ka tööandjale ja seda isegi olukorras, kus sündmusel puudub otsene seos töö tegemisega. Loe edasi
Digitaalallkirju ehk suupärasemalt digiallkirju annavad Eestis igapäevaselt peaaegu kõik inimesed, kasvõi internetipangas maksekorraldusi tehes. Seda hoolimata asjaolust, et juba viis aastat ei ole digitaalallkirja Eesti õiguses enam defineeritud. Oleme Eestis oma tugeva digiallkirjaga nii harjunud, et mingeid “poolkõvasid” e-allkirju eriti tunnustada ei taha. Ühest küljest on see arusaadav, kuid mõnikord võib see probleemiks osutuda. Näiteks juhul, kui Eesti osaühingu välismaalasest osanikud peavad osalema otsuste vastuvõtmises. Loe edasi
Euroopa Liidus võeti 2019. aastal vastu teavitajate kaitse direktiivi ehk nö vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale kaitse. Eestis on küpsemas seadus nimega rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis direktiivi regulatsiooni üle võtab. Seaduse eelnõu kohaselt jõustub vilepuhujate seadus selle aasta detsembris. Seega tasub ettevõtetel juba praegu läbi mõelda, millised Loe edasi
5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reegleid liikmesriikides. Varasemates blogikannetes selgitasime regulatsiooni kohaldamisala ning ühisrahastusteenuste osutajate (CSP) tegevusnõudeid. Lõpetame tutvustuse ülevaatega investorikaitse meetmetest. Loe edasi
Kas teadsid, et kui juhatuse liige rikub oma kohustusi ühingu suhtes, siis see võib teatud juhul olla ka kuritegu ja karistuseks lausa vangistus? Juhatuse liikme vastutust selgitab partner Erki Vabamets tänases äriõiguse töögrupi videoblogis. Loe edasi
Mehitamata õhusõidukid ehk droonid on üha laialdasemalt kasutusel. Näiteks saab droone rakendada nii piltide ja videote tegemiseks kui ka kaupade transpordiks, hoonete projekteerimiseks ning spordiülekannete vahendamiseks. Seega on droonid paljutõotavad seadmed, pakkumaks uuenduslikke teenuseid. Droonide kiire arengu juures tuleb hakata aga üha enam mõtlema isikute õiguste kaitsele ja infrastruktuuri toetavatele süsteemidele. Loe edasi
Riigikaitseliste sundkoormiste seadus näeb ette võimalused sõjaolukorra või -ohu korral eraomandi koormamiseks või võõrandamiseks riigikaitselistes huvides. Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, sundkasutuseks ja sundvalduseks ning veokohustuseks. Loe edasi
5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reegleid liikmesriikides. Varasemas blogikandes selgitasime regulatsiooni kohaldamisala- mida loetakse ühisrahastuseks ja kes allutataks tegevusloa- ja teistele nõetele. Allpool anname lühiülevaate tingimustest, mida peavad täitma tegevusloa nõudele ja finantsjärelevalvele allutatavad ühisrahastusteenuse osutajad („Crowdfunding Service Provider“ ehk lühendatult „CSP“: Loe edasi
Tänases TRINITI äriõiguse videos tutvustab vandeadvokaat Mikk Põld äriseadustiku muudatusi, millega pannakse pankrotiavalduse esitamise kohustus teatud tingimustel ka nõukogu liikmetele ja osanikele. Loe edasi