Advokaadid blogivad

Lepingutest ja õigusest koroona(järgsel) ajastul

Kriisid majanduses, meditsiinis või ühiskonnas laiemalt toovad endaga kaasa muutusi kogu ühiskonnas. Need aitavad oma igapäevategevust läbi mõtestada ja leida kohti efektiivsuse suurendamiseks, aga muudavad selle käigus ka õigust ja õiguslikku keskkonda. Juba oleme näinud väga kiireid muutusi õiguskorras – erinevate kobareelnõude vastuvõtmist ning veel rohkemaid kaalutud ideid, mille hulka on näiteks kuulunud ka osalised Loe edasi

Arvepettused ja kuidas nendega toime tulla

Sten Veidebaum, Peeter P. Mõtsküla  Riigi Infosüsteemi Ameti mullusest küberturvalisuse ülevaatest selgub, et 2018. aastal kirjutasid kümned Eesti ettevõtjad arvepettuste tõttu korstnasse kokku sadu tuhandeid eurosid. Kuna küberkaakide ind pole tänaseni raugenud, tuleb kõigil ettevõtjail sääraste rünnete ohuga arvestada ning end nende vastu kaitsta. Loe edasi

Uued võimalused üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks

Suur suvi on käes ning kohe on algamas koristusaeg, ent kevadistest sündmustest tulenevalt on paljudel veel eelmise aasta aruanded kinnitamata ning tõenäoliselt on ka muid osanike või aktsionäride otsuseid, mis vajavad praegusel kiirel ajal vastuvõtmist. Et olukorda leevendada, jõustusid mai lõpus koosolekute pidamist lihtsustavad muudatused ning pikendati majandusaasta aruannete esitamise aega kuni 31. augustini 2020. Loe edasi

Millal saab riigilt kahju nõuda, kui toetuse taotlus jääbki ekslikult rahuldamata?

Mis saab siis, kui jäädki põllumajandustoetusest ilma, kuigi õigus selle saamiseks on olemas? Ühtpidi on põllumajandustoetus ju selgelt meede, mis lihtsalt aitab teiste riikide ja ka Eesti teiste põllumeestega konkurentsis olla ning ära elada. Teisalt on näiteks Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud, et riigilt investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetuse saamiseks..  Toetuse saamise nõudeõigust Loe edasi

Ka kriisis antav laen peab olema kooskõlas turutingimustega (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud riigilaenud ettevõtjatele. Muuhulgas kihab meedia erinevatest seisukohtadest eelkõige seoses Bolti ja Tallinkiga – kes väärib laenu, kes mitte, millistel tingimustel tuleks laenu anda jne. Eriti põnev on teema ka seetõttu, et paralleelselt riigiga tegi oma laenupakkumise ka üks erakapitalil põhinev pank – LHV. Jättes poliitilised põhjused kõrvale, on hea Loe edasi

Kohtuvaidluste pidamine eriolukorras

Riigis kehtestatud eriolukord ei tohiks olla põhjuseks, miks õigusemõistmine seisma jääb. TRINITI advokaadid on seisukohal, et üksnes füüsilise kohalolekuga kohtuistungite pidamise võimatus ei tohiks kaasa tuua kohtuvaidluste pidamise peatumist.  Loe edasi