Tihti räägitakse ettevõtjate kohustusest teha enda ettevõttes riskihinnang, rakendada „tunne oma klienti“ põhimõtet ja kohaldada muid rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid. Kuid puudub ühtne arusaam, kas nimetatud nõuded laienevad eranditult kõikidele ettevõtjatele sõltumata tema ärivaldkonnast ja tehingute iseloomust või on kohustatud isikute ring siiski piiratum. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Oleme varasemalt TRINITI blogis kirjutanud rahapesu tõkestamise kontekstis üldisemalt sellest, kuidas ettevõtja poolt tema äriga seonduvate riskide hindamine on suunatud eelkõige tema äri võimaldamisele, mitte takistamisele (vt blogi “Kuidas maandada rahapesuriski oma ettevõttes?”). Loe edasi
Rahapesu tõkestamise temaatika juures on olulisim see, et ettevõtjad oleksid ise suutelised tuvastama oma äriga kaasnevaid võimalusi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning ilmnenud riske maandama. Riskide hindamine on suunatud nende endi äri võimaldamisele, mitte äri keerulisemaks muutmisele ega takistamisele. Loe edasi
Kuidas ja miks eristada krüptoraha (krüptomünte ehk coin’e) krüpto-token’itest, on küsimus, millega järjest enam tegelevad ka õigusnõustajad. TRINITI finants- ja IP-IT-õiguse töögrupi advokaadid on just neis valdkondades oma kliente abistamas. Loe edasi
Aasta alguses kirjutasime sellest, et alates 2018. aastast tuleb ettevõtjatel hakata maksma tulumaksu oma ema- või sõsarettevõtjale antud laenudelt. Tänaseks on saabunud ka esimene tähtaeg seesuguste laenude ja tagasimaksete deklareerimiseks EMTA-s. Deklaratsioon tuli esitada 20.04.2018. Loe edasi
2018. aastast tuleb ettevõtjatel hakata maksma tulumaksu laenudelt, mida nad on alates 01.07.2017 andnud oma ema- või sõsarettevõtjale. Seda juhul, kui laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud ning laenuandja ei ole võimeline tõendama laenusaaja laenu tagasimaksmise võimet ja kavatsust. Samuti maksustatakse lühema tähtajaga laenud, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Loe edasi
On aasta 2017. Kaks aastat tagasi kirjutasin blogiartikli “Ehitusvaidluste lahendamise ABC“, kus käsitlesin ühte 2010.a alanud ehitusvaidlust ja selles tehtud Riigikohtu otsust. Viidatud otsus tühistas varasema ning andis alama astme kohtule juhised, kuidas asi õigesti otsustada. Loe edasi
Aastal 2012 kirjutasime oma blogis sissenõudmata viivise kajastamisest võlgniku majandusaasta aruandes. Viidatud artiklis andsime juhatuse liikmetele soovitusi võimaliku vastutuse välistamise eesmärgil teatud „ettevaatusabinõude“ rakendamiseks. Leidsime toona, et äriühingu võlgnevuste korral oleks soovitav hinnata nii viivisenõude saabumise tõenäosust iga juhtumi puhul eraldi kui ka võimaliku viivisenõude suuruse mõju äriühingu finantsseisundile tervikuna. Samas möönsime tollase kesise kohtupraktika Loe edasi
Hiljuti õnnestus tööalaselt kokku puutuda huvitava võimalusega, mida seadus pakub, kuid mida praktikas kasutatakse põhjendamatult harva – töövõtja pandiõigus. Ometi on tegemist lihtsa ja kiire võimalusega oma õiguste kaitseks, kuna töövõtja pandiõiguse teostamine ei eelda pika ja kuluka kohtumenetluse läbimist, samuti pole töövõtja pandiõiguse tekkimiseks tarvis töövõtulepingu poolte kokkulepet. Loe edasi
Pool aastat tagasi kirjutasin TRINITI blogis artikli “Ehitusvaidluste lahendamise ABC“, analüüsides selles üht toonast Riigikohtu lahendit, millega loodi uut praktikat projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ning leiti, et teatud juhtudel võivad nad tellija ees vastutada ka ühiselt (vt otsus asjas nr 3-2-1-60-15). Hiljuti jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses leiti, et ehitaja vastutus on siiski piiratum ning projekti Loe edasi