Blogi

Neli nõuannet seaduskuulekale ettevõtjale kaamerate kasutamiseks

Kaameraid võib kohata pea igal tänavanurgal, hoone sissepääsude juures ja ka siseruumides, ning oleme nende olemasoluga suuresti harjunud. Ometi on kaamerate kasutamine õiguslikult rohkem ja täpsemalt reguleeritud, kui ehk esmapilgul aimata võiks. Õigusliku regulatsiooni osas tuleb pöörduda nüüdseks juba enam kui aasta kohaldunud Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse poole, mis on inglise keeles tuntud kui GDPR. Eesti keeles kasutatakse Loe edasi

Võltskaupade müük internetis – Eesti Kohus sai vastuse Euroopa Liidu Kohtult*

Kirjutasime juba varasemalt, et Eesti kohus küsis eelmise aasta suvel Euroopa Kohtult selle kohta, kui kaugele võib isik minna väitega, et pakub võltskauba müüjatele internetis vaid tehnilist tuge ja teda vastutusele võtta ei saa. Praeguseks on Euroopa Kohus oma vastuse andnud, leides, et vastutab ka isik, kelle roll piirdub küll tehnilise toe pakkumisega, kuid kes on võltskauba müügist tema kaasabil selgelt teadlik.  Loe edasi

Andmekaitse tegevuste TOP 10: 9. ANDMEKAITSE JA VASTUTUS

Määrus laiendab võrreldes eelneva regulatsiooniga volitatud töötleja kohustusi ja vastutust, mis tähendab, et ka volitatud töötlejad peavad uue määrusega kooskõlas olema ja võivad rikkumise korral olla koos vastutava töötlejaga solidaarselt vastutavad. Oluline on tähelepanu pöörata ka trahviregulatsiooni erisustele Eestis. Loe edasi

Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse*

Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Loe edasi

Au haavamise eest liiga palju raha?

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi sel suvel otsuse asjas, kus oli peamiseks vaidluskohaks, kas kohus on au haavamise eest mõistnud välja liialt suure mittevaralise kahjuhüvitise. Täpsemalt oli küsimus selles, kas Iiri kohtu poolt välja mõistetud 1,25 miljonit eurot on liiga suur summa au teotavate artiklite avaldamise eest. Loe edasi

Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamise võlud ja valud

Tihti kuuleb kaotanud kohtumenetluse poolt lubamas, et ta kaebab Eesti Riigikohtu otsuse kindlasti Euroopasse edasi. Küll aga tuleb arvestada, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse (edaspidi EIK) kaebuse esitamine on küllalt tülikas ja formaalne protsess, kus piisab vaid ühest pisiveast, mis maksab kogu kohtusse pöördumise õiguse. Lisaks ei ole EIK-i näol tegu nn neljanda kohtuastmega ja iga Loe edasi

Andmekaitse tegevuste TOP 10: 6. ANDMETÖÖTLUSEKESKSETEST ETTEVÕTETEST JA PROFILEERIMISEST

Andmetöötluse kesksete ettevõtete erisused Ettevõtted, kelle tegevusest moodustab andetöötlus keskse või suure osa, on määruse kohaselt mitmeid täiendavaid kohustusi. Näiteks ettevõtted, kelle põhitegevuseks on ulatuslik isikuandmete töötlemine, ei pääse andmekaitse ametniku määramisest, sest sellistel ettevõtetel on andmekaitseametniku määramine ettenähtud määrusega. Samuti nõutab määrus, et mõjuhinnangu peavad tegema kõik, kelle isikuandmete töötlemisel selle laadi, ulatust, konteksti Loe edasi

Andmekaitse tegevuste TOP 10: 5. UUED ÕIGUSED

Enne üldmääruse jõustumist kehtinud isikuandmete kaitse seadus  võimaldas isikutel teatud eranditega nõuda sh andmete töötlemise ja avalikustamise lõpetamist, ebaõigete andmete parandamist ja õigust saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Need õigused on alles ka uues üldmääruses. Küll aga annab uus määrus isikutele palju laiemad õigused isikuandmete töötleja suhtes või ka õigused, mida neil varem Loe edasi