Väidan, et ärisaladus ei ole seaduse järgi hästi kaitstud ja kui see on korra juba avaldatud, siis sisuliselt jääb üle ainult võimalus tegeleda tagajärgedega. Küll aga saab hea lepinguga oma võimalusi oluliselt paremaks teha. Toon siin blogis välja mõned probleemid ja annan soovitusi, kuidas ennast rikkumise eest kaitsta. Loe edasi
Blogi
Toon järgnevas artiklis lugejale selgust, mis on intress ja mis on viivis, mis neil vahet on ja kui palju siis ikkagi võib viivist nõuda, kas intressi ja viivist saab korraga nõuda ning kas intressilt võib arvestada viivist. Selgitan laenulepingu näitel. Loe edasi
Minu meelest ei peaks eeldama, et inimesed on rumalad. Euroopa ees ja Eesti riik järgi aga arvavad, et tarbija on loll. Ta ei ole võimeline oma otsustest aru saama ja nende tagajärgede eest vastutama. Loe edasi
Riigikohus pani värske otsusega pankadele kohustuse informeerida käendajat enne kui ta alustab hüpoteegi realiseerimist ja andis käendajatele mitu õigust juurde. See on huvitav, kuidas Riigikohus aeg-ajalt ikka jälle seadust loob. Tegemist oli tüüpilise olukorraga, kus pank oli andnud ettevõtjale laenu, üks isik pani ettevõtja kohustuse tagamiseks oma kinnistule hüpoteegi ja teine isik andis käenduse. Ettevõtja Loe edasi
Peagi lõpeb „igamehe“ võimalus moodustada kõlava nimega vahekohus ja kohtutäituri abiga selle otsus riigi sunnijõul täita. Valitsus on asunud sel eesmärgil tegutsema ja värskelt koostanud selleks tegevuskava. Vastav seadus peaks jõustuma 2017.a alguses. Loe edasi
Juuni alguses otsustas Riigikohus, et seadus ei keela arvestada intressilt ja viiviselt intressi. Tegemist on pöördelise Riigikohtu otsusega, kus vaidlust lahendanud kolme kohtuniku vahel tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused ja asi anti kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Senine regulatsioon VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku Loe edasi
Kohtutäituri poolt algatatud sundtäitmist saab vältida kohtusse hagi esitamisega. Sellises vaidluses saab nõudele vastu vaielda mitte üksnes põhjusel, et nõue on juba täidetud või ajatatud või tasaarvestatud, vaid võlgnik võib väita ka näiteks seda, et leppetrahv, viivis või intress on liiga suur või et tal on õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest kuni sissenõudja on omapoolse Loe edasi
2015.a 1. jaanuaril jõustuva seadusemuudatuse kohaselt peaksid kohtud igas kohtuastmes kohe kohtuotsusega kindlaks määrama ka rahasumma, mille kaotaja peab võitjale kohtukuludena hüvitama. Loe edasi
See mis täna kohtutes toimub, võtab advokaadilt võimaluse täita ühte oma esmast ülesannet – luua kliendile selgust ja kindlust. Kohtulahendi tulemus on sageli prognoosimatu ja nagu üks kohtunik istungil naljatades ütles: „Kohus on nagu beebi pepu, millest ei tea kunagi, mida sealt tuleb“. Loe edasi
Eestis saab õigusteadust õppida kolmes ülikoolis. 2013.a sügisel alustas juuraõpinguid kokku umbes 380 tudengit. Huvitav, mis on nende noorte eesmärk? Kas nad tõesti arvavad, et nad kõik leiavad ka erialast tööd? Mina arvan, et ei leia. Loe edasi