Advokaadid blogivad

Rahapesu tõkestamine: soovitused ettevõtjale. KINNISVARABÜROOD

Asjaolu vastu, et rahapesu tõkestamise reeglid on tänapäevases avatud maailmas pigem vajalikud, paljud ilmselt enam ei vaidle. Vaatamata sellele, et võib olla küsitav, kas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) sätted, mis määratlevad ka näiteks kinnisvarabürood kohustatud isikutena, on mõistlikud ja otstarbekad, tuleb reaalses elus kinnisvarabüroodel seaduse nõuetega arvestada. See tähendab, et ka kinnisvarabürood Loe edasi

5 põhjust, miks teha kinnisvarale ostueelne õigusaudit

Nii nagu kodu ostmine on oluline investeering eraisikule, on ärikinnisvara ostmine oluline investeering ettevõttele. Kinnisvaratehing on aja- ja rahamahukas ning sel puhul peab ostja näitama üles eriti kõrgel tasemel hoolsust, et mitte reha peale astuda. Selleks soovitame ostjal läbi viia kinnisvara ostueelse auditi, sh õigusauditi (legal due diligence’i). Samas on igal suurema ning väärtuslikuma kinnisvara Loe edasi

Võrguettevõtjal võib olla keeruline avalikke tehnovõrke rajada

1.07.2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) üheks eesmärgiks on muuta avalikes huvides rajatud tehnovõrkude või -rajatise talumise kohustuse määramine oluliselt lihtsamaks. Selleks võib ennekõike kohalik omavalitsus, kuid teatud olukordades ka riik, seada kinnistule sundvalduse kiiresti ja efektiivselt. Samas võib sundvalduse teostamine tegelikkuses osutuda oluliselt raskendatuks maaomaniku ning võrguettevõtja vastandlike huvide põrkumise tõttu. Loe edasi

Kas ka minu paarismajas tekib 2018 jaanuaris korteriühistu?

2018 aasta jaanuaris hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mis puudutab otseselt või kaudselt vähemalt 1/3 Eesti elanikest. Selle seaduse kohaselt saavad korteriühistute liikmeteks kõik, kellele seaduse kehtima hakkamise hetkel kuulub korteriomand. Sealhulgas need, kes omavad nn paarismajaboksi. Eestis nimelt on suurel hulgal selliseid paarismaju, mis on jagatud korteriomanditeks.  Loe edasi

Välismaalasele makstava töötasu nõuded leevenesid

Möödunud aasta kevadel kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) kavandatavatest muudatustest („Välismaalane hakkab konkureerima kohaliku töötajaga võrdsetel tingimustel“), mille kohaselt oli kavas mitmeid leevendusi Eesti tööjõupuuduses vaevlevale tööjõuturule. Praegu võib tõdeda, et mõnes osas nõuded leevenesid algselt plaanitust enamgi. Sellele vaatamata on ilmnenud ka teatud mõttes negatiivseid muutuseid. Loe edasi

Kas välismaalase saab tööle võtta ka mõistliku palga eest?

Käesoleva aasta algus tõi välismaalaseid Eestisse tööle võtvate tööandjate ning ka välismaalastest töötajate jaoks kaasa mõningaid leevendusi. Lisaks nn halduspraktilistele leevendustele toimus muutuseid ka sisulistes reeglites. Näiteks lisandus alates 1.01.2016 täiendav alus välismaalase töölevõtmiseks teatud juhul soodsamatel töötasutingimustel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja lisatud valdkondades, kus töökäte puudus on eriti terav. Võimalus maksta nn tavalist Loe edasi

Alates 2016 aastast saab ka välismaalane töötada Eestis renditöötajana

Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu Loe edasi