Ehitus- ja planeerimisõigus on kahtlemata üks valdkondi, millega elu ja ettevõtluse jooksul ikka kokku kiputakse puutuma. Nõnda ei ole ka imestada, et tekivad ka müüdid ja arusaamad, mis aga õigusele vastata ei pruugi. Alljärgnevalt selgitan mõningaid praktikas välja koorunud printsiipe, mis ehitus- ja kasutuslubadega seoses on tihti kas teadmata või millest suisa valesti aru saadakse. Loe edasi
Advokaadid blogivad
COVID-19 kriisiga seoses on paljud liikmesriigid Euroopa Komisjoni loal lennuettevõtjatele riigiabi andnud. Kõige tõsisem oponent on ilmselt olnud Ryanair, kes näeb abi andmises ohtu liberaliseeritud lennundusturule. Ryanair on vaidlustanud muu hulgas ka Nordica riigiabi otsuse. Varasemalt on Ryanair esitanud hagi mitmete teiste riigiabi otsuste suhtes. TAP-i ja KLM-i otsuste tühistamise Ryanair ka hiljuti saavutas, kuna kohus leidis, et Komisjon pole esitanud piisavalt Loe edasi
Euroopa Liidu liikmesriikidel on oma maksupoliitika kujundamisel võrdlemisi vabad käed. Tõsi, näiteks käibemaksu ja aktsiiside küsimusi reguleerivad mingis ulatuses erinevad Euroopa Liidu direktiivid. Mida aga ehk vähem teadvustatakse, on asjaolu, et kõiksugu maksuerandid ja -soodustused võivad endast kujutada (keelatud) riigiabi konkreetsele ettevõtjatele või ettevõtjate grupile. Euroopa Kohus täpsustas kahes hiljutises lahendis Poola ja Ungari kohta, millal Loe edasi
Eestis kontrollib koondumisi ning lubab või keelab neid Konkurentsiamet. Teatud juhtudel on aga koondumiseni viiv tehing oluline Euroopa Liidu üleselt ning sellisel juhul kontrollib koondumist Euroopa Komisjon. Siseriiklikku koondumise kontrolli menetlust reguleerib konkurentsiseadus, Euroopa Liidu tasandil aga Nõukogu määrus 139/2004/EÜ. Euroopa Liidu seisukohalt „olulised“ koondumised on defineeritud määruse 139/2004/EÜ artiklis 1 ning seda koondumise osaliste käivete põhjal. Loe edasi
Üle–euroopalise tähtsusega projektidele antavat riigiabi hindab Euroopa Komisjon juba aluslepingutest tulenevalt erinevalt. Alates 2014. aastast kehtib selle kohta ka eraldi Komisjoni teatis. Näiteks rakendatakse seda taristuvaldkonnas, aga ka mitmesugustes liikmesriikide ülestes teaduse ja innovatsiooniprojektides. Kuivõrd teatis kaotab oma kehtivuse 2021. aasta lõpuks, algatas Komisjon avaliku arutelu teatise reeglite ülevaatamiseks. Loe edasi
Euroopa Komisjon on üle vaatamas vertikaalse grupierandi määrust. Tagasisidet on võimalik anda kuni 26.03.2021 Euroopa Komisjoni kodulehel. Loe edasi
TRINITI on eelnevalt kirjutanud, et Euroopa Komisjon on kriisiajaks vastu võtnud (ja vastavalt ka aeg-ajalt kohendanud) ajutise raamistiku teatud riigiabi lubamiseks (SIIN, SIIN, SIIN ja SIIN). Ajutises raamistikul kirjeldatud meetmetele on Komisjon valmis andma riigi soovi korral nö kiirendatud korras riigiabi loa. Loe edasi
Euroopa Komisjon avaldas eelmise aasta detsembri lõpus juhised, mis kirjeldavad, kuidas erinevates sektorites riikide majanduse abistamise pakette rakendada ilma riigiabireeglitega vastuollu minemata. Loe edasi
Teatavasti ei ole konkurentsiõigus vaid avalik-õiguslikult jõustatav. Konkurentsiõiguse rikkumise nagu kartellid ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine eest on võimalik kannatanul (äripartner, konkurent, tarbija vms) kahju hüvitamist nõuda. Kahju hüvitamise nõudeid reguleeriv direktiiv (2014/104/EL) võeti vastu juba novembris 2014. Direktiivi ülevõtmiseks oli riikidel esialgu aega 2016. aasta lõpuni. Eesti konkurentsiseadusesse jõudis direktiivi regulatsioon 2017. aasta kevadel. 2018. aastaks Loe edasi
Üks enim riigihangetes vaidlusi tekitavaid küsimusi on põhjendamatult madala maksumusega pakkumused ehk nn alapakkumused. Hankija peab nimelt alapakkumuse tagasi lükkama. Konkurendid vaidlustavad pakkumuse edukaks tunnistamise otsust tihtilugu väitega, et hankija kas ei kontrollinudki võimalikku alapakkumust või asus õigusvastaselt järeldusele, et tegemist pole alapakkumusega. Riigikohus tegi hiljuti otsuse asjas 3-20-924, mis muudab aastate vältel välja kujunenud arusaama ja praktikat oluliselt Loe edasi