Riigi eriplaneeringu võimalus on planeerimisseaduses olemas juba 2015. aastast, ent suuremat tähelepanu äratas see alles nn puidurafineerimistehase kaasuses. Riigikohus vaagis oma hiljutises lahendis riigi eriplaneeringu sätete vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseadusest tulenevale enesekorraldus- ehk nö iseotsustusõigusele. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-i õigusi riivatakse, siis vastuolu põhiseadusega puudub. Riigikohtu otsusest tulenevad mitmed huvitavad järelmid ka edaspidiseks. Loe edasi
Blogi
Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev MTÜ kui ka eraisikud. Loe edasi
Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Loe edasi
Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks. Loe edasi
Alates 1. septembrist 2017 jõustunud riigihangete seaduse kohta on leida arvukalt kirjutisi ning peetud koolitusi nii juristidele kui ettevõtjatele suunatult. Samas on muudatused nüansirohked ning saatan peitub teadupärast detailides. Loe edasi
Eestiski on palju kõneainet pakkunud teema, kuidas tagada paremad ühendused välismaailmaga. Üks väljapakutud variante on ka regulaarsete lennureiside „ostmine“. Liikmesriigil on võimalik lennunduses tegutseda mitte ainult ettevõtjana, vaid ka tellijana ehk osta sisse ühe või teise vajaliku lennuliini käitamise teenust. Loe edasi
Teatavasti on käimasoleva haldusreformi kriitiliseks tingimuseks, et tekkivates omavalitsustes oleks reeglina vähemalt 5000 elanikku. Elanikelt väiksemad omavalitsused, mis 1. jaanuariks 2017 ei olnud vabatahtliku ühinemise teed läinud ja millele ei kohaldata ka seaduses ette nähtud erandeid, tuleb nüüd aga kellegagi Vabariigi Valitsuse algatusel ühendada. Loe edasi
Euroopa Komisjon on konkurentsiõiguse ja riigiabi raames liikmesriikide maksupoliitika luubi alla võtnud. Nimelt ei luba EL õigus maksustamise kaudu üht ettevõtet või ettevõtete kategooriat teistele eelistada. Komisjon otsustas näiteks augusti lõpus, et Iirimaa andis Apple’le 13 miljardi euro väärtuses ebaseaduslikku riigiabi, mis tuleb Apple’lt tagasi nõuda. Loe edasi
Üldist majandushuvi pakkuvad teenused (ÜMPT) on teenused, mida ettevõtja tavapärastes turutingimustes ehk täiendava hüvitiseta ei pakuks või ei pakuks samas ulatuses või avalikkust rahuldatavatel tingimustel. Kõige tavapärasem üldhuviteenus Eesti kontekstis on bussitransport, mille osutamist riik ja/või omavalitsused avaliku teenindamise lepingute alusel ja hankemenetluse järgselt tellivad. Loe edasi
Kirjutasin pea kolm aastat tagasi toona „kuumast“ teemast (SIIN) – EAS oli toetuse andmisel eksinud Euroopa Liidu nn grupierandi määruse kriteeriumite vastu ning nõudis enda eksimusele viidates toetusi kui ebaseaduslikku riigiabi omal algatusel tagasi. Loe edasi