Advokaadid blogivad

Inimõigused pausil

Euroopa Inimõiguste Konventsioon ei ole lihtsalt üks rahvusvaheline leping. See on 47 riigi ühine kokkulepe sellest, milline peaks olema minimaalne standard üksteist austava, demokraatliku ja hooliva ühiskonna puhul. Läbi ajaloo on eriolukordades ja sõjaolukordades selle kehtimist peatatud, sest vastasel juhul rikuks üks riik seda kokkulepet ülejäänuid 46 riigiga.   Loe edasi

5 soovitust tööandjale kaugtöö korraldamiseks

Arvestades koroonaviiruse (Covid-19) ühte olulist mõju – massiline töötamine kodust, kirjeldame siinkohal, mida tööandja peab valitsevas eriolukorras tegema efektiivse, turvalise ja õiguspärase kaugtöö tagamiseks. Lühidalt nõutab seadusandlus ja sealhulgas andmekaitse reeglistik, et tööandja oleks kehtestanud sisekorra, mis tagab tööandja kehtestatud nõuete täitmise, töö efektiivse jätkumise ning tööandja õiguse kontrollida töö tegemist.  Loe edasi

Andmekaitse tegevuste TOP 10: 10. MIS ON VÄLTIMATULT VAJALIK

Määrusele vastamine on vältav projekt. Määrusega kooskõla saavutamise projektis võiks ettevõte jaotada enda planeeritava etappidesse: Etapp I ja II: Hinda olukorda. Hetke olukorra hindamine, andmeauditi koostamine; etapp I ja II: Teadlikkus. Ettevõttes tuleb tagada asjakohaste töötajate pidev koolitamine andmekaitse nõuetest; etapp III: Koosta plaan. Reaalne tegevuskava sellest, mida võtad ette kohe ning mida tulevikus; etapp Loe edasi

Andmekaitse tegevuste TOP 10: 8. KÄITUMINE ISIKUANDMETEGA SEOTUD RIKKUMISE KORRAL

Andmekaitse üldmäärus kehtestab isikuandmete töötlejale täpsed juhised tegutsemiseks olukorras, kui ta saab teadlikuks isikuandmetega seotud rikkumisest. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ tähendab määruse kohaselt turvanõuete[1] rikkumist, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu“.[2] Loe edasi

Andmekaitse tegevuste TOP 10: 2. MÄÄRUSE KOHALDAMISALA JA ANDMETE EDASTAMINE VÄLJAPOOLE EUROOPA LIITU

Uue isikuandmete kaitse üldmääruse põhilise eesmärgi – füüsiliste isikute põhiõiguste ja vabaduste, eriti isikuandmete kaitse tagamiseks, on määrusel muu hulgas laiendatud territoriaalne ja sisuline kohaldamisala. Esmapilgul vähetähtsad põhimõtted kätkevad endas muuhulgas ka seda, et mõelda tuleb, milline õigus kohaldub konkreetse EL ettevõtte tegevustele erinevates liikmesriikides ning kuidas ja millisel alusel saab toimuda andmete töötlus väljaspool Loe edasi

Kurat ei peitu detailis vaid lingis

Internet koosneb linkidest. Ei ole kahtlust. Otsitulemused on lingid. Vaata „varasemad“ on lingid. Blogilistid on lingid. Uudisportaalid koosnevad linkidest ning uudisportaalide artiklid sisaldavad linke. Kasutajad lisavad linke kommentaarides. Meie, lihtinimesed,  ning seadusandja on tundunud seda mõistvat. Ka kohtud on tahtnud aru saada ja saanud ka. Kuni eelmise nädalani… Loe edasi

START: andmekaitse tegevuste TOP 10

Täna kehtib Eesti isikuandmete kaitse seadus, mis on 14 lehekülge pikk ning sisaldab andmete töötlemise nõudeid ja eeskirju. Meedias on juba saanud tähelepanu asjaolu, et 2018 maist alates on täitmiseks kohustuslik uus Euroopa Liidu liikmesriikidele ühtne ligi 100-lehekülje pikkune üldine andmekaitsemäärus. EL määruse kui õigusakti liigi eripäraks on, et seda ei võeta enam siseriikliku seaduse Loe edasi

Vaenu õhutamise eelnõu

Vaenu õhutamine (ingl. k. hate speech) on globaalselt tuliselt debateeritud teema. Arusaadavalt – sõnal on jõud ning uued tehnilised võimalused annavad sõnale ka tiivad. Loomulikult tahab ja peab riik reageerima ning tagama, et me kõik saaksime elada turvalises keskkonnas – ja seda nii tavamaailmas kui internetis. Selle soovi teostamisel võib riik mistahes mõjude tõttu nii Loe edasi

Andmete säilitamisest… ja nende enam mitte säilitamisest…

2005 toimusid Londoni metroos pommiplahvatused, enne seda olid toimunud Madriidi ning 9/11 terrorirünnakud. Seega, osaliselt tuleb mõista nende sündmuste järgset EL terrorismivastase õigusloome puhangut. Üheks selle puhangu tulemuseks oli andmete säilitamise direktiiv (2006/24/EÜ). Üleeile ütles aga EL kõrgeim kohus, et sisuliselt oli see direktiiv õigusloome ülereageering neile juhtumitele ning on tervikuna vastuolus põhiõiguste hartaga. Loe edasi