Advokaadid blogivad

Kümmekond aastat tagasi tehtud kohtuotsused hakkavad aeguma, mida see võlausaldajale tegelikult tähendab?

Mõni aeg tagasi kirjutasid päevalehed sellest, et kevadel ootab maakohtuid ees suur töökoormuse tõus, sest aegub kümnetes tuhandetes kohtuotsustest tulenevaid nõudeid, mille suhtes võlgnikud asuvad paluma aegumise kohaldamist kohtu kaudu. Kas see tähendab võlausaldajale seda, et 10-aastase täitmise aja jooksul saamata jäänud võlg jääbki saamata? Võib tähendada, aga ei pruugi.  Loe edasi

Mida peab koroonaviiruse mõjusid kannatav tööandja praegu tegema, et saada Töötukassalt töötasu hüvitist?

Viimastel päevadel on korduvalt leidnud kajastamist Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatud abimeetmed tööandjatele seoses kehtestatud eriolukorraga. Üldpõhimõte on, et kui tööandja käive langeb vähemalt 30% ja eriolukord mõjutab töötajate tööd, saab tööandja taotleda töötajale palga hüvitamist. Selleks, et toetust saada, üldpõhimõtte teadmisest siiski ei piisa. Toome alljärgnevalt esile olulised detailid, mida silmas pidada, et töötajad Loe edasi

Tehnoruumid, mis ei ole korteriühistu omandis, võivad tekitada suurt tüli

Uuemates korterelamutes on enamasti projektijärgselt arvukalt tehnoruume – kilbiruum, soojasõlm, sideruum. Juhul kui need ruumid on kinnistatud eraldi korteriomanditena ja jäävad kas arendaja või korteriühistuga mitteseotud isiku omandisse, võib ühistu leida end ebameeldivast olukorrast, kus ruumide omanik nõuab kortermaja toimimiseks hädavajalike ruumide kasutamise eest igakuiselt sadadesse eurodesse ulatuvat hüvitist. Selliste ruumide omandamine korteriühistu poolt võimaldab Loe edasi

Neli soovitust töövõtjale, millele töövõtulepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis selgitas värskes otsuses tsiviilasjas 2-16-16481, et töövõtjal lasub ulatuslik kohustus välja selgitada töö tellija tegelikud vajadused ning teha kõik endast olenev, et töö nendele vajadustele ka vastaks. Juhul kui töö on iseenesest kvaliteetne, kuid samas ei sobi tellija vajaduste jaoks, näiteks ei talu üle keskmise suurt koormust tulenevalt tellija tegevuse spetsiifikast, on Loe edasi

Kui sõlmid enne kinnisvara ostmist „broneerimislepingu“, siis mis lepingu Sa tegelikult sõlmid ja kas see ka kehtib?

Kinnisvara ostuprotsessis on tavapärane nii ostja kui müüja soov kindlustada paberil kavatsus tehing sõlmida, nimetades seda paberit broneerimislepinguks. Müüja soovib üldjuhul saada broneerimistasu, mis hiljem müügilepingu sõlmimisel arvestatakse ostuhinna hulka. Kui müügitehing toimub, siis broneerimislepingust probleeme üldjuhul ei tõusetu. Kui müügitehing jääb aga ära, osutub broneerimisleping ja broneerimistasu suureks tüliõunaks. Loe edasi

3 soovitust, kuidas vältida sümboolse hinnaga tehingu tagasivõidetavaks osutumist

Kui pankrotihalduri või kohtutäituril ei ole enam võlgniku vara nõuete rahuldamiseks võtta, pöörduvad pilgud võlgniku varasemate tehingute poole – ega mõni vara ei ole liialt odavalt võõrandatud, et see nüüd tagasi võita ja tagasi saadud vara arvelt võlgniku kohustusi täita. Kuigi see võib olla soovitud tagajärg võlausaldajatele, ei ole see enamasti midagi, mida sooviksid tagasivõidetava Loe edasi

Uuest aastast on kõik korteriühistud hüpoteegipidajad

Uuest aastast on kõik korterid koormatud seadusest tuleneva hüpoteegiga korteriühistu kasuks. Automaatselt, seaduse alusel, ilma kandeta kinnistusraamatusse. Jaanuaris jõustuv korteriomandi- ja korteriühistu seadus annab korteriühistutele oluliselt suuremad võimalused võlgnikest korteriomanike vastu nõuete maksmapanekuks – korteriühistu on seaduse abiga tõstetud hüpoteegipidaja staatusesse selliselt, et korteriühistul on korteri müügi korral eelisõigus osale müügihinnast. Loe edasi