Blogi

Ettevõtte üleminek – abivahend, peavalu või mõlemat?

Ettevõtete „kolimine“ ühest kehast teise ei ole sageli ilmselge. Selleks, et võlausaldajana mitte pika ninaga jääda ning vältida koostööpartnerilt tehingu käigus ka tema kohustuste kaasa saamist, selgitame alljärgnevalt täpsemalt, mida kujutab endast ettevõtte üleminek ning millised on sellega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed aspektid.  Loe edasi

Kas raugenud menetlusest hakkab välja päästma riik?

Eestis on pankrotimenetluse suureks probleemiks tõusetunud raugemiste suur arvukus. Kui tavajuhtumil lõppeb pankrotimenetlus pärast võlgniku vara jagamist, siis raugemine on pankrotimenetluse erakorraline lõpetamine. Pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu siis, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotimenetluse kulude katteks, vara ei ole võimalik tagasi võita või nõudeid ei saa esitada ka oma kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu. Lihtsustatult Loe edasi

3 soovitust, kuidas vältida sümboolse hinnaga tehingu tagasivõidetavaks osutumist

Kui pankrotihalduri või kohtutäituril ei ole enam võlgniku vara nõuete rahuldamiseks võtta, pöörduvad pilgud võlgniku varasemate tehingute poole – ega mõni vara ei ole liialt odavalt võõrandatud, et see nüüd tagasi võita ja tagasi saadud vara arvelt võlgniku kohustusi täita. Kuigi see võib olla soovitud tagajärg võlausaldajatele, ei ole see enamasti midagi, mida sooviksid tagasivõidetava Loe edasi

Sissenõudmata viiviste kajastamisest majandusaasta aruandes (vol 2)

Aastal 2012 kirjutasime oma blogis sissenõudmata viivise kajastamisest võlgniku majandusaasta aruandes. Viidatud artiklis andsime juhatuse liikmetele soovitusi võimaliku vastutuse välistamise eesmärgil teatud „ettevaatusabinõude“ rakendamiseks. Leidsime toona, et äriühingu võlgnevuste korral oleks soovitav hinnata nii viivisenõude saabumise tõenäosust iga juhtumi puhul eraldi kui ka võimaliku viivisenõude suuruse mõju äriühingu finantsseisundile tervikuna. Samas möönsime tollase kesise kohtupraktika Loe edasi

Viivisest ja intressist – mis neil vahet on?

Toon järgnevas artiklis lugejale selgust, mis on intress ja mis on viivis, mis neil vahet on ja kui palju siis ikkagi võib viivist nõuda, kas intressi ja viivist saab korraga nõuda ning kas intressilt võib arvestada viivist. Selgitan laenulepingu näitel. Loe edasi

Probleemsest äriühingust vabanemine on liiga lihtne

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetest nähtub, et iga aasta jätab ca 1/3 aruandekohustuslikest juriidilistest isikutest majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata. Veelgi enam, üle 22 000 juriidilisel isikul on registrile esitamata vähemalt viimase kolme aasta majandusaasta aruanded. Loe edasi

Kui tellija jätab töö eest tasumata, saab tellija vara müüki panna!

Hiljuti õnnestus tööalaselt kokku puutuda huvitava võimalusega, mida seadus pakub, kuid mida praktikas kasutatakse põhjendamatult harva – töövõtja pandiõigus. Ometi on tegemist lihtsa ja kiire võimalusega oma õiguste kaitseks, kuna töövõtja pandiõiguse teostamine ei eelda pika ja kuluka kohtumenetluse läbimist, samuti pole töövõtja pandiõiguse tekkimiseks tarvis töövõtulepingu poolte kokkulepet. Loe edasi

Ootamatud muutused Ametlike Teadaannete süsteemis

Alates 6.04.2015 jõustusid põhimõttelised muutused teadaannete avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Need muudatused võivad põhjustada mõningaid viivitusi süsteemi kasutamisel ning tuua kaasa teatud raskusi advokaatidele oma ülesannete täitmisel. Senine süsteem Senitoiminud Ametlike Teadaannete (AT) kasutamise süsteem võimaldas põhimõtteliselt igaühel avaldada selles süsteemis sisuliselt mistahes teadaandeid. Tõsi, avaldatavate teadaannete sisu üle toimus teatud kontroll, kuid siiski oli Loe edasi

Püsivalt maksejõuetu äriühing ei tohi tegevust jätkata

Finantsraskustesse sattudes peavad äriühingu juhatuse liikmed endale väga selgelt aru andma, kas maksejõuetus on ajutine või juba püsiva iseloomuga, sest viimasel juhul ei tohiks majandustegevust jätkata, vaid kõigi võlausaldajate kaitse ja võrdse kohtlemise tagamiseks esitama kohtule pankrotiavalduse. Loe edasi