Advokaadid blogivad

Mida teha laekumata arvetega metsatööstuses?

Ärevast pandeemiaolukorrast ei jää puutumata ka Eesti metsatööstuse sektor. Olgu tegemist piiride sulgemisest tingitud raskustega eksportööride jaoks või probleemidega, mis kaasnevad kohalikule puiduettevõtjale töötajate seas leviva koroonaviiruse tõttu tehase ajutise sulgemisega, majanduslikud mõjud võivad olla märkimisväärsed. Moel või teisel võib olukord ettevõtja jaoks päädida makseraskustesse sattumisega. Loe edasi

Lepingutest ja õigusest koroona(järgsel) ajastul

Kriisid majanduses, meditsiinis või ühiskonnas laiemalt toovad endaga kaasa muutusi kogu ühiskonnas. Need aitavad oma igapäevategevust läbi mõtestada ja leida kohti efektiivsuse suurendamiseks, aga muudavad selle käigus ka õigust ja õiguslikku keskkonda. Juba oleme näinud väga kiireid muutusi õiguskorras – erinevate kobareelnõude vastuvõtmist ning veel rohkemaid kaalutud ideid, mille hulka on näiteks kuulunud ka osalised Loe edasi

Uued võimalused üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks

Suur suvi on käes ning kohe on algamas koristusaeg, ent kevadistest sündmustest tulenevalt on paljudel veel eelmise aasta aruanded kinnitamata ning tõenäoliselt on ka muid osanike või aktsionäride otsuseid, mis vajavad praegusel kiirel ajal vastuvõtmist. Et olukorda leevendada, jõustusid mai lõpus koosolekute pidamist lihtsustavad muudatused ning pikendati majandusaasta aruannete esitamise aega kuni 31. augustini 2020. Loe edasi

Millal saab riigilt kahju nõuda, kui toetuse taotlus jääbki ekslikult rahuldamata?

Mis saab siis, kui jäädki põllumajandustoetusest ilma, kuigi õigus selle saamiseks on olemas? Ühtpidi on põllumajandustoetus ju selgelt meede, mis lihtsalt aitab teiste riikide ja ka Eesti teiste põllumeestega konkurentsis olla ning ära elada. Teisalt on näiteks Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud, et riigilt investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetuse saamiseks..  Toetuse saamise nõudeõigust Loe edasi

Ühistegevus ja tulundusühistu – kas alati peab nii olema?

Puutun oma igapäevases töös palju kokku nii ühistegevuse kui tulundusühistutega ning annan ka soovitusi, millist õiguslikku vormi plaanitavaks tegevuseks valida. Kui ühelt poolt on see otsus – kas asutada mittetulundusühing, tulundusühistu või osaühing – formaalne ning seisnebki lihtsalt õigusliku vormi valimises, siis teisalt mõjutab see valik suuresti kogu edasist tegevust ning iga eelpool kirjeldatud vorm Loe edasi

Mida ehituslepingu sõlmimisel tähele panna ja kuidas mõjutab selle täitmist eriolukord?

Töövõtulepingute (ehituslepingute) sõlmimisel juhtub tihti, et lepingu tekstile ei kulutata just ülemäära aega ning veel vähem kasutatakse õigusnõustaja abi, sest „kõik on niigi selge.“ Samal põhjusel toimub lepingu täitmisel suur osa suhtlust suuliselt. See kõik on hästi seni, kuni suhted on head. Kahjuks kaob selgus ja teineteisemõistmine tihti esimeste probleemide või raskuste ilmnemisel ning siis Loe edasi

Kolm hinnapakkumust põllumajandustoetustes – formaalsus, mille otsa komistatakse

Väga suure osa põllumajandustoetuste taotlemisel on taotlejal kohustus esitata ostetava või rajatava objekti osas kolm võrdlevat hinnapakkumust. Esmapilgul võib see tunduda lihtsa formaalsusena, aga arvestades nii minu seniseid kogemusi kui laiemat kohtupraktikat, saab see takistuseks nii mõnegi toetuse saamisel, aluseks toetuse tagasinõudmisele või isegi kriminaalasja algatamisel. Seega tasub hinnapakkumuste küsimist kindlasti ette planeerida ning seda Loe edasi

Õigusabi põllumajanduses, osa VIII – soovitused tööõigusest

Vaatamata tehnika arengule ning pidevalt vähenevatele inimeste arvule on töötajatel põllumajanduses endiselt väga oluline roll. Töö sesoonsus ja kohustus tagada ohutud töötingimused panevad põllumajandustootjast tööandjale suure surve alla. Lisaks, suur füüsilise töö suur osakaal ning loomade ja tehnika ettearvamatus võib põhjustada tööõnnetusi või kutsehaigusi. Järgnevalt anname oma põllumajandussektori kogemustele tuginedes mõned tööõiguslikud soovitused, millele põllumajandustootja Loe edasi