Blogi

Õigusabi põllumajanduses, osa VIII – soovitused tööõigusest

Vaatamata tehnika arengule ning pidevalt vähenevatele inimeste arvule on töötajatel põllumajanduses endiselt väga oluline roll. Töö sesoonsus ja kohustus tagada ohutud töötingimused panevad põllumajandustootjast tööandjale suure surve alla. Lisaks, suur füüsilise töö suur osakaal ning loomade ja tehnika ettearvamatus võib põhjustada tööõnnetusi või kutsehaigusi. Järgnevalt anname oma põllumajandussektori kogemustele tuginedes mõned tööõiguslikud soovitused, millele põllumajandustootja Loe edasi

Piits ja präänikud tööandja osalusoptsiooni maksumuudatustes

Mis saaks olla parim viis olulise töötaja lojaalsuse tagamiseks ning temas tõelise omanikutunde tekitamiseks, kui talle ettevõttes osaluse andmine. Tulevikus tööandja osaluse saamine on võtmetöötajale oluline motivaator ning erinevate seadusmuudatustega on seda ka maksualaselt soodustatud. 2010. aastal muutus maksuvabaks osalusoptsiooni andmine, kui lepingu sõlmimise ja osaluse saamise vahel on vähemalt kolm aastat. Loe edasi

Välismaalasele makstava töötasu nõuded leevenesid

Möödunud aasta kevadel kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) kavandatavatest muudatustest („Välismaalane hakkab konkureerima kohaliku töötajaga võrdsetel tingimustel“), mille kohaselt oli kavas mitmeid leevendusi Eesti tööjõupuuduses vaevlevale tööjõuturule. Praegu võib tõdeda, et mõnes osas nõuded leevenesid algselt plaanitust enamgi. Sellele vaatamata on ilmnenud ka teatud mõttes negatiivseid muutuseid. Loe edasi

Euroopa kohus tegi juhatuse liikmest töötaja

Minu senise kaheteistaastase töökogemuse vältel on alati selgelt eristatud töötaja ja juhatuse liikme õigussuhteid. Tuleneb ju ka töölepingu seadusest otsesõnu, et juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavale lepingule ei kohaldata töölepingu seadust (töölepingu seaduse § 1 lg 5). Kui juhatuse liige tegeleb ainult äriühingu juhtimise ülesannete täitmisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga Loe edasi

Töötaja isiklik kirjavahetus on jätkuvalt kaitstud

Viimastel nädalatel on Eesti meedias avaldatud erinevaid artikleid ja arvamuslugusid Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. jaanuari 2016 lahendi Barbulescu vs Rumeenia kohta. Muuhulgas on järeldatud, et nüüd on tööandjatel olemas kohtupretsedent töötaja meilivahetuse ja muude suhtlusvahendite jälgimiseks. Selline järeldus ei ole korrektne. Euroopa Inimõiguste Kohus ei teinud teedrajavat lahendit Barbulescu vs Rumeenia  vaidluse asjaolude kohaselt sai Loe edasi

Kas välismaalase saab tööle võtta ka mõistliku palga eest?

Käesoleva aasta algus tõi välismaalaseid Eestisse tööle võtvate tööandjate ning ka välismaalastest töötajate jaoks kaasa mõningaid leevendusi. Lisaks nn halduspraktilistele leevendustele toimus muutuseid ka sisulistes reeglites. Näiteks lisandus alates 1.01.2016 täiendav alus välismaalase töölevõtmiseks teatud juhul soodsamatel töötasutingimustel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja lisatud valdkondades, kus töökäte puudus on eriti terav. Võimalus maksta nn tavalist Loe edasi

Kohtueelses vaidlusorganis kantud kulud tuleb hüvitada

Kui erimeelsusi omavatel isikutel ei õnnestu vaidlusküsimustes kokku leppida, ei pea alati pöörduma kohtu poole. Seadusandja on näinud ette mitmeid kohtueelseid vaidlusorganeid, kus pooltel on võimalik kohtumenetlusest kiiremini ja reeglina ka väiksemate kuludega saada vaidlus lahendatud. Loe edasi

Alates 2016 aastast saab ka välismaalane töötada Eestis renditöötajana

Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu Loe edasi

Koondamise tühisuse korral võib tööandja nõuda makstud hüvitise tagasi

Tõenäoliselt leiab enamus tööandjaid end varem või hiljem olukorrast, kus töömahu vähenemise, töö lõppemise või muu töö ümberkorraldamise tõttu peab ta vajalikuks mõne töötaja koondada. Kui esineb koondamisolukord, siis vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja muuhulgas teatama töötajale töölepingu ülesütlemisest ette seaduses sätestatud päevade võrra (või hüvitama vähem etteteatatud päevad rahas) ning maksma töötajale koondamishüvitist. Koondamise Loe edasi