Advokaadid blogivad

Euroopa Liidus ühtsed reeglid ühisrahastusteenuste osutamisele

5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reeglid liikmesriikides. Euroopa ühtse kapitalituru raames on edaspidi väike- ja keskmistel ettevõtjatel (SME) võimalik kaasata ühisrahastuse teel kapitali teistest liikmesriikidest ning väikeinvestoritel vastavalt võimalik investeerida teistes liikmesriikides asuvatesse projektidesse ühtlustatud reeglite kohaselt. Loe edasi

Laekumata arvete krediteerimine – kas seaduslik võimalus?

Oleme TRINITI blogis varem kirjutanud sellest, kuidas arvepettuse ohvrid võivad end leida olukorrast, kus neil tuleb suuri summasid korstnasse kirjutada. Selline seis võib tabada müüjat, kellel jääb ostjalt raha saamata põhjusel, et ostja on teinud ülekande arvepetturi poolt muudetud kontole ning õigele müüja kontole enam raha maksta ei ole. Samas võib ostja jääda müüjale võlgu Loe edasi

Arvepettused ja kuidas nendega toime tulla

Sten Veidebaum, Peeter P. Mõtsküla  Riigi Infosüsteemi Ameti mullusest küberturvalisuse ülevaatest selgub, et 2018. aastal kirjutasid kümned Eesti ettevõtjad arvepettuste tõttu korstnasse kokku sadu tuhandeid eurosid. Kuna küberkaakide ind pole tänaseni raugenud, tuleb kõigil ettevõtjail sääraste rünnete ohuga arvestada ning end nende vastu kaitsta. Loe edasi

Saksamaa päästis ajutiselt laenuvõtjad. Eestis eelnõu ettevalmistamisel

TRINITI vandeadvokaadid Ain Kalme ja Katri Tomson jagavad mõtteid pandeemiakriisist tingitud laenuvõlgu puudutavate seadusemuudatuste kohta. Saksamaa Bundestag võttis märtsi lõpus vastu seadusemuudatused pandeemiast tulenevate mõjude leevendamiseks. Muudatused hõlmasid muuhulgas füüsiliste isikute laenude ja kestvuslepingutest tulenevate kohustuste moratooriumi ning üürilepingute ülesütlemise õiguse peatamist. Kahtlemata on tegemist väga jõulise sammuga. Loe edasi

Rahapesu tõkestamine riskipõhise lähenemise teel: soovitused ettevõtjale. KOHUSTATUD ISIKUD

Tihti räägitakse ettevõtjate kohustusest teha enda ettevõttes riskihinnang, rakendada „tunne oma klienti“ põhimõtet ja kohaldada muid rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid. Kuid puudub ühtne arusaam, kas nimetatud nõuded laienevad eranditult kõikidele ettevõtjatele sõltumata tema ärivaldkonnast ja tehingute iseloomust või on kohustatud isikute ring siiski piiratum. Loe edasi

Nõuded krüptorahaettevõtjatele on karmistumas

Riigikogus on läbinud esimese lugemise rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE I), millele peaksid tähelepanu pöörama virtuaalvääringu raha vastu vahetamise või virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks tegevusloa saanud nn krüptorahaettevõtjad või selleks tegevusluba taotleda soovivad ettevõtjad. Loe edasi

Pandikirjad

Märtsis 2019 jõustus pandikirjaseadus, mis annab pankadele alates 1. oktoobrist 2019 võimaluse rahastada end kinnisvaralaenude ning riigi või kohaliku omavalituse võlakirjadest tulenevate nõuete tagatisel. Investorite jaoks on tegemist tavapärasest madalama riskiga avalikult kaubeldava võlainstrumendiga. Loe edasi

Kuidas maandada rahapesuriski oma ettevõttes?

Rahapesu tõkestamise temaatika juures on olulisim see, et ettevõtjad oleksid ise suutelised tuvastama oma äriga kaasnevaid võimalusi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning ilmnenud riske maandama. Riskide hindamine on suunatud nende endi äri võimaldamisele, mitte äri keerulisemaks muutmisele ega takistamisele. Loe edasi