Advokaadid blogivad

Kümmekond aastat tagasi tehtud kohtuotsused hakkavad aeguma, mida see võlausaldajale tegelikult tähendab?

Mõni aeg tagasi kirjutasid päevalehed sellest, et kevadel ootab maakohtuid ees suur töökoormuse tõus, sest aegub kümnetes tuhandetes kohtuotsustest tulenevaid nõudeid, mille suhtes võlgnikud asuvad paluma aegumise kohaldamist kohtu kaudu. Kas see tähendab võlausaldajale seda, et 10-aastase täitmise aja jooksul saamata jäänud võlg jääbki saamata? Võib tähendada, aga ei pruugi.  Loe edasi

Arvepettused ja kuidas nendega toime tulla

Sten Veidebaum, Peeter P. Mõtsküla  Riigi Infosüsteemi Ameti mullusest küberturvalisuse ülevaatest selgub, et 2018. aastal kirjutasid kümned Eesti ettevõtjad arvepettuste tõttu korstnasse kokku sadu tuhandeid eurosid. Kuna küberkaakide ind pole tänaseni raugenud, tuleb kõigil ettevõtjail sääraste rünnete ohuga arvestada ning end nende vastu kaitsta. Loe edasi

Kes maksab kinni kriminaalmenetluses tekitatud kahju?

Kriminaalmenetluse alla sattunu jaoks tihti häid uudiseid napib. Kui aga menetlus soodsalt lõpeb, on üheks neist võimalus saada riigilt hüvitist kriminaalmenetluses tekitatud kahju eest. Seda lisaks kantud advokaadikuludele, mis lähevad hüvitamisele eraldi. Hüvitatav kahju seoses kriminaalmenetlusega võib tekkida tegelikult ka siis, kui üldse mitte olla kahtlustatav/süüdistatav.  Loe edasi

Kohtuvaidluste pidamine eriolukorras

Riigis kehtestatud eriolukord ei tohiks olla põhjuseks, miks õigusemõistmine seisma jääb. TRINITI advokaadid on seisukohal, et üksnes füüsilise kohalolekuga kohtuistungite pidamise võimatus ei tohiks kaasa tuua kohtuvaidluste pidamise peatumist.  Loe edasi

Trahv pesemata käte eest?

Nagu COVID-19 toodud soovimatu kodukontori režiim, tühjalt seisva büroo eest tiksuv üür ja teadmatus tuleviku osas juba iseenesest halb ei oleks, võib koroonaviiruse leviku takistamise nõuetele vilistamine kaasa tuua kriminaalvastutuse, väärteotrahvist ja sunnirahast rääkimata.  Loe edasi

Kui leping on muutunud ebaõiglaselt koormavaks

Koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia on kahjuks mõjutamas ka meie majandus- ja ärikeskkonda. Küsimusi tekitavad muuhulgas vääramatu jõud ja turusituatsiooni tõttu ebaõiglaseks muutunud lepingutingimused. Vääramatu jõud puudutab reeglina üksnes konkreetset lepingulist kohustust ning sellele tuginemise võimaluste kohta loe lähemalt SIIT.   Loe edasi

Ehituskeeluvööndi ootamatud piirangud

Looduskaitseseadus kehtestab erinevatele veekogudele ranna ja kalda ehituskeeluvööndid. Ehituskeeluvööndi ulatus varieerub ning seda võib Keskkonnaameti nõusolekul ka vähendada. Üldreegel on aga selge: ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseadus kehtestab keelule konkreetsed erandid. Hiljutisest Riigikohtu lahendist aga selgub, et inimesed kipuvad erandeid kohtute arvates ehk liiga laialt tõlgendama. Loe edasi

Neli nõuannet seaduskuulekale ettevõtjale kaamerate kasutamiseks

Kaameraid võib kohata pea igal tänavanurgal, hoone sissepääsude juures ja ka siseruumides, ning oleme nende olemasoluga suuresti harjunud. Ometi on kaamerate kasutamine õiguslikult rohkem ja täpsemalt reguleeritud, kui ehk esmapilgul aimata võiks. Õigusliku regulatsiooni osas tuleb pöörduda nüüdseks juba enam kui aasta kohaldunud Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse poole, mis on inglise keeles tuntud kui GDPR. Eesti keeles kasutatakse Loe edasi

Tehnoruumid, mis ei ole korteriühistu omandis, võivad tekitada suurt tüli

Uuemates korterelamutes on enamasti projektijärgselt arvukalt tehnoruume – kilbiruum, soojasõlm, sideruum. Juhul kui need ruumid on kinnistatud eraldi korteriomanditena ja jäävad kas arendaja või korteriühistuga mitteseotud isiku omandisse, võib ühistu leida end ebameeldivast olukorrast, kus ruumide omanik nõuab kortermaja toimimiseks hädavajalike ruumide kasutamise eest igakuiselt sadadesse eurodesse ulatuvat hüvitist. Selliste ruumide omandamine korteriühistu poolt võimaldab Loe edasi