Blogi

Neli nõuannet seaduskuulekale ettevõtjale kaamerate kasutamiseks

Kaameraid võib kohata pea igal tänavanurgal, hoone sissepääsude juures ja ka siseruumides, ning oleme nende olemasoluga suuresti harjunud. Ometi on kaamerate kasutamine õiguslikult rohkem ja täpsemalt reguleeritud, kui ehk esmapilgul aimata võiks. Õigusliku regulatsiooni osas tuleb pöörduda nüüdseks juba enam kui aasta kohaldunud Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse poole, mis on inglise keeles tuntud kui GDPR. Eesti keeles kasutatakse Loe edasi

Tehnoruumid, mis ei ole korteriühistu omandis, võivad tekitada suurt tüli

Uuemates korterelamutes on enamasti projektijärgselt arvukalt tehnoruume – kilbiruum, soojasõlm, sideruum. Juhul kui need ruumid on kinnistatud eraldi korteriomanditena ja jäävad kas arendaja või korteriühistuga mitteseotud isiku omandisse, võib ühistu leida end ebameeldivast olukorrast, kus ruumide omanik nõuab kortermaja toimimiseks hädavajalike ruumide kasutamise eest igakuiselt sadadesse eurodesse ulatuvat hüvitist. Selliste ruumide omandamine korteriühistu poolt võimaldab Loe edasi

5 põhjust, miks teha kinnisvarale ostueelne õigusaudit

Nii nagu kodu ostmine on oluline investeering eraisikule, on ärikinnisvara ostmine oluline investeering ettevõttele. Kinnisvaratehing on aja- ja rahamahukas ning sel puhul peab ostja näitama üles eriti kõrgel tasemel hoolsust, et mitte reha peale astuda. Selleks soovitame ostjal läbi viia kinnisvara ostueelse auditi, sh õigusauditi (legal due diligence’i). Samas on igal suurema ning väärtuslikuma kinnisvara Loe edasi

Ettekirjutus ja sunniraha– mida teada ja teha?

Nii füüsilise isiku kui ka ettevõtja elu ja tegevust reguleerivad pea lugematul hulgal õigusakte. Seaduste mittetundmine ei vabasta teatavasti nende täitmisest. Meie kohustuste järgimise üle teostavad järelevalvet erinevad avaliku võimu kandjad. Tarbijakaitseseaduse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ehitusseadustiku üle enamjaolt kohalik omavalitsus, erinevate keskkonnaõiguse aktide üle Keskkonnaamet ja -inspektsioon jne. Kohustuste mittetäitmise ehk korrarikkumise Loe edasi

Fakti tuvastamine – võimalus vaidluste vältimiseks

Alates 2018.a. algusest on kohtutäituritel õigus osutada juriidilise fakti tuvastamise teenust. See on hea abivahend ennetada potentsiaalseid kohtuvaidlusi. Mis on fakti tuvastamine? Fakti tuvastamine on toiming, kus kohtutäitur huvitatud isiku tellimusel kinnitab eksisteeriva olustiku või sündmuse olemasolu teatud ajahetkel. Fakti tuvastamise tulemuseks on kirjalik akt, mis koosneb üldjuhul sõnalisest osast ning pildi- ja/või videomaterjalist. Fakti Loe edasi

Neli soovitust töövõtjale, millele töövõtulepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis selgitas värskes otsuses tsiviilasjas 2-16-16481, et töövõtjal lasub ulatuslik kohustus välja selgitada töö tellija tegelikud vajadused ning teha kõik endast olenev, et töö nendele vajadustele ka vastaks. Juhul kui töö on iseenesest kvaliteetne, kuid samas ei sobi tellija vajaduste jaoks, näiteks ei talu üle keskmise suurt koormust tulenevalt tellija tegevuse spetsiifikast, on Loe edasi

Viis ettepanekut kohtute töökoormuse leevendamiseks

Kohus on minu hinnangul olulisim kolmest võimust, mis me endi mõistmiseks oleme loonud. Konkreetses inimesi puudutavas küsimuses ütleb just kohus viimase sõna.  Ühiskonnas usalduse (norm) ja selguse (faktid) allikas. Aasta-aastalt on kuulda üha rohkem kuidas kohtute töökoormus üha kasvab ja ressurssi napib. Inimõiguste kohtus saab menetlusloa ca 2% vaidlustest üksnes formaalsete nõuete sõela tulemusel. Ühe Loe edasi

Riigikohus piiras osanike otsuste vaidlustamise võimalusi

Riigikohus tegi märgilise tähendusega otsuse ja piiras osaniku võimalusi osanike otsuste vaidlustamise kaudu halvata kogu äriühingu tegevust. Nimelt selgitas Riigikohus, et kui üks osanik arvab, et teised osanikud on oma osalused võõrandanud hääletamispiirangu vältimiseks, siis ei saa pelgalt sellele argumendile tuginedes vaidlustada selliseid osanike otsuseid, mille puhul hääletamispiirangud ei kehti. Loe edasi