Blogi

Õigus olla unustatud – aga ainult Euroopa Liidus  

Hiljuti avaldati Euroopa Kohtu kohtujuristi Maciej Szpunari seisukoht kohtuasjas Google vs CNIL. Vaidlus puudutab isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) ning inimeste õigust olla unustatud. Õigus olla unustatud on raskelt välja võideldud õigus, mis võimaldab inimesel oma andmed vähemalt mingis ulatuses erinevate töötlejate süsteemidest kustutada. Hiljuti ilmunud seisukoht võib aga kõik senised pingutused sisuliselt nullida, kui eurooplaste andmed asuvad väljaspool Euroopa domeene. Loe edasi

IKS – seadus, mida tuleb lugeda koos määrusega

Alates 15. jaanuarist pole terviseseisundit, poliitilisi tõekspidamisi ja seksuaalset orientatsiooni puudutavad isikuandmed enam Eesti õigusruumis delikaatsed. Pea seitse kuud pärast Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) jõustumist hakkas Eestis kehtima uus isikuandmete kaitse seadus (IKS), mille kohaselt on tegemist hoopis eriliiki isikuandmetega. Mõiste „delikaatsed isikuandmed“ kadus Eesti kehtivast õigusest koos vana IKS-iga. Loe edasi

Eesti digitaalne käpajälg Euroopas

2000. aasta detsembris jõustus Eestis digitaalallkirja seadus. Vähem kui kahe aasta pärast digiallkirjastati esimene leping ning peagi said elektrooniline isikutuvastus ja digitaalsed allkirjad osaks Eesti inimeste igapäevaelust. Välismaal käies lubasime endale aeg-ajalt väikese üleoleva muige, vaadates, kuidas aborigeenid väljatrükitud ja käsitsi allkirjastatud dokumente PDF-ideks skaneerisid.  Loe edasi

ALUSTAVA ETTEVÕTTE ABC – Valmis olla, START!

TOP1 – tahan registreerida oma ettevõtte – mis, kas, kuidas? Ajujaht tuleb taas ja nii alustab ka TRINITI oma uue blogisarjaga. Hea idee on vaid pool võitu – ilma oma ettevõtteta on keeruline midagi suurt korda saata. Selle blogisarja eesmärgiks on anda Sulle ülevaade kõige põletavamatest teemadest ja valikutest, millega üks alustav ettevõte silmitsi seisab. Loe edasi

Võltskaupade müük internetis – Eesti Kohus sai vastuse Euroopa Liidu Kohtult*

Kirjutasime juba varasemalt, et Eesti kohus küsis eelmise aasta suvel Euroopa Kohtult selle kohta, kui kaugele võib isik minna väitega, et pakub võltskauba müüjatele internetis vaid tehnilist tuge ja teda vastutusele võtta ei saa. Praeguseks on Euroopa Kohus oma vastuse andnud, leides, et vastutab ka isik, kelle roll piirdub küll tehnilise toe pakkumisega, kuid kes on võltskauba müügist tema kaasabil selgelt teadlik.  Loe edasi

(Ärge) Jagage mu postitusi ehk autoriõigusest sotsiaalmeedias

„Mu eilsel postitusel on juba 97 meeldimist ja 3 jagamist. Nii äge, jagage ja laikige veel! Aga Mädaerakonna seinalt kustutage see kohe ära! Ja ärge mõelgegi mu jagatud pilti oma vegan-šašlõkibaari kodulehel mulle maksmata kasutada! Sigadus, ma ütlen!“ Tuleb tuttav ette? On tore, kui su loodud pilte, videoklippe ja kirjutisi jagatakse, aga hea oleks, kui seda ei teeks tegelased, kes sinu arvates Loe edasi

Küberturvalisuse seadus – kellele ja miks

Oktoober on küberturvalisuse kuu, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust küberohtudest ja sellest, kuidas vähendada võimalike intsidentide sagedust ja mõju. Euroopa Liidu tasandil on võetud eesmärgiks tagada ühtlaselt kõrge süsteemide turvalisus ja liikmesriikide ning erinevate sektorite koostöö küberturvalisuse tõstmiseks. Selleks võeti 2016. aastal vastu võrgu- ja infoturbe direktiiv. Eestis võeti direktiiv üle mais jõustunud küberturvalisuse seadusega. Kuna mais jõustus ka isikuandmete kaitse üldmäärus, Loe edasi