Blogi

Rahapesu tõkestamine riskipõhise lähenemise teel: soovitused ettevõtjale

KOHUSTATUD ISIKUD Tihti räägitakse ettevõtjate kohustusest teha enda ettevõttes riskihinnang, rakendada „tunne oma klienti“ põhimõtet ja kohaldada muid rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid. Kuid puudub ühtne arusaam, kas nimetatud nõuded laienevad eranditult kõikidele ettevõtjatele sõltumata tema ärivaldkonnast ja tehingute iseloomust või on kohustatud isikute ring siiski piiratum. Loe edasi

Viies põhivabadus – andmete vaba liikumine

Idee, et kaupade, kapitali, teenuste ja tööjõu vaba liikumise kõrval peaks Euroopa Liidus olema põhivabadusena tagatud ka andmete liikumine, sõnastas ilmselt esimesena mõni eestlane. Meie riigijuhid on seda rauda tagunud juba pikalt: Jüri Ratas rääkis sellest 2018. aastal Tallinnas EL digitippkohtumisel, Toomas Hendrik Ilves 2016. aastal Brüsselis Euroopa Parlamendi täiskogul ja Taavi Rõivas 2015. aastal Loe edasi

Isejuhtiv auto – kas oleme selleks valmis?

Kujutle, et ostad välismaalt uhke auto – sellise, mis viib sind ise nupuvajutuse peale vabalt valitud kohta ning sõidu ajal võid rahulikult kohvi nautida ning raamatut lugeda. Siis aga saabud Eestisse ning enne, kui märgatagi jõuad, on su auto otsa sõitnud väikesele lapsele, kes nüüd surnuna teepeenral lamab. On selge, et surmaga lõppenud juhtumile järgneb Loe edasi

ALUSTAVA ETTEVÕTTE ABC – intellektuaalne omand ja ärisaladuse kaitse, vol 3

Käesolev blogi on viimane postitus kolmest intellektuaalset omandit käsitlevast lühiülevaatest. Postituse autoriõiguste kohta leiad siit, samuti jagasime teavet tööstusomandi kohta. Ärisaladus on alustava ettevõtte kõige odavam ja parem viis kaitsta oma ideed võõraste silmade eest. Uue regulatsiooni valguses on aga tarvis jätta meelde paar soovitust. Ärisaladuse kaitse on kuni senimaani olnud suhteliselt keeruline ja ebaefektiivne. Loe edasi

Õigus olla unustatud – aga ainult Euroopa Liidus  

Hiljuti avaldati Euroopa Kohtu kohtujuristi Maciej Szpunari seisukoht kohtuasjas Google vs CNIL. Vaidlus puudutab isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) ning inimeste õigust olla unustatud. Õigus olla unustatud on raskelt välja võideldud õigus, mis võimaldab inimesel oma andmed vähemalt mingis ulatuses erinevate töötlejate süsteemidest kustutada. Hiljuti ilmunud seisukoht võib aga kõik senised pingutused sisuliselt nullida, kui eurooplaste andmed asuvad väljaspool Euroopa domeene. Loe edasi

IKS – seadus, mida tuleb lugeda koos määrusega

Alates 15. jaanuarist pole terviseseisundit, poliitilisi tõekspidamisi ja seksuaalset orientatsiooni puudutavad isikuandmed enam Eesti õigusruumis delikaatsed. Pea seitse kuud pärast Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) jõustumist hakkas Eestis kehtima uus isikuandmete kaitse seadus (IKS), mille kohaselt on tegemist hoopis eriliiki isikuandmetega. Mõiste „delikaatsed isikuandmed“ kadus Eesti kehtivast õigusest koos vana IKS-iga. Loe edasi

Eesti digitaalne käpajälg Euroopas

2000. aasta detsembris jõustus Eestis digitaalallkirja seadus. Vähem kui kahe aasta pärast digiallkirjastati esimene leping ning peagi said elektrooniline isikutuvastus ja digitaalsed allkirjad osaks Eesti inimeste igapäevaelust. Välismaal käies lubasime endale aeg-ajalt väikese üleoleva muige, vaadates, kuidas aborigeenid väljatrükitud ja käsitsi allkirjastatud dokumente PDF-ideks skaneerisid.  Loe edasi