Blogi

Tehnoruumid, mis ei ole korteriühistu omandis, võivad tekitada suurt tüli

Uuemates korterelamutes on enamasti projektijärgselt arvukalt tehnoruume – kilbiruum, soojasõlm, sideruum. Juhul kui need ruumid on kinnistatud eraldi korteriomanditena ja jäävad kas arendaja või korteriühistuga mitteseotud isiku omandisse, võib ühistu leida end ebameeldivast olukorrast, kus ruumide omanik nõuab kortermaja toimimiseks hädavajalike ruumide kasutamise eest igakuiselt sadadesse eurodesse ulatuvat hüvitist. Selliste ruumide omandamine korteriühistu poolt võimaldab Loe edasi

5 põhjust, miks teha kinnisvarale ostueelne õigusaudit

Nii nagu kodu ostmine on oluline investeering eraisikule, on ärikinnisvara ostmine oluline investeering ettevõttele. Kinnisvaratehing on aja- ja rahamahukas ning sel puhul peab ostja näitama üles eriti kõrgel tasemel hoolsust, et mitte reha peale astuda. Selleks soovitame ostjal läbi viia kinnisvara ostueelse auditi, sh õigusauditi (legal due diligence’i). Samas on igal suurema ning väärtuslikuma kinnisvara Loe edasi

Neli soovitust töövõtjale, millele töövõtulepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis selgitas värskes otsuses tsiviilasjas 2-16-16481, et töövõtjal lasub ulatuslik kohustus välja selgitada töö tellija tegelikud vajadused ning teha kõik endast olenev, et töö nendele vajadustele ka vastaks. Juhul kui töö on iseenesest kvaliteetne, kuid samas ei sobi tellija vajaduste jaoks, näiteks ei talu üle keskmise suurt koormust tulenevalt tellija tegevuse spetsiifikast, on Loe edasi

Riik planeerimas kohalikku ruumi

Riigi eriplaneeringu võimalus on planeerimisseaduses olemas juba 2015. aastast, ent suuremat tähelepanu äratas see alles nn puidurafineerimistehase kaasuses. Riigikohus vaagis oma hiljutises lahendis riigi eriplaneeringu sätete vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseadusest tulenevale enesekorraldus- ehk nö iseotsustusõigusele. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-i õigusi riivatakse, siis vastuolu põhiseadusega puudub. Riigikohtu otsusest tulenevad mitmed huvitavad järelmid ka edaspidiseks. Loe edasi

Võrguettevõtjal võib olla keeruline avalikke tehnovõrke rajada

1.07.2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) üheks eesmärgiks on muuta avalikes huvides rajatud tehnovõrkude või -rajatise talumise kohustuse määramine oluliselt lihtsamaks. Selleks võib ennekõike kohalik omavalitsus, kuid teatud olukordades ka riik, seada kinnistule sundvalduse kiiresti ja efektiivselt. Samas võib sundvalduse teostamine tegelikkuses osutuda oluliselt raskendatuks maaomaniku ning võrguettevõtja vastandlike huvide põrkumise tõttu. Loe edasi

Kaebeõigus keskkonnaküsimustes on laiendatud, ent mitte piiramatu

Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev MTÜ kui ka eraisikud. Loe edasi

Arhusi konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus imerohi või juba ammu osa Eesti õigusest?

Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Loe edasi

Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?

Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.  Loe edasi