Blogi

Riik planeerimas kohalikku ruumi

Riigi eriplaneeringu võimalus on planeerimisseaduses olemas juba 2015. aastast, ent suuremat tähelepanu äratas see alles nn puidurafineerimistehase kaasuses. Riigikohus vaagis oma hiljutises lahendis riigi eriplaneeringu sätete vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseadusest tulenevale enesekorraldus- ehk nö iseotsustusõigusele. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-i õigusi riivatakse, siis vastuolu põhiseadusega puudub. Riigikohtu otsusest tulenevad mitmed huvitavad järelmid ka edaspidiseks. Loe edasi

Võrguettevõtjal võib olla keeruline avalikke tehnovõrke rajada

1.07.2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) üheks eesmärgiks on muuta avalikes huvides rajatud tehnovõrkude või -rajatise talumise kohustuse määramine oluliselt lihtsamaks. Selleks võib ennekõike kohalik omavalitsus, kuid teatud olukordades ka riik, seada kinnistule sundvalduse kiiresti ja efektiivselt. Samas võib sundvalduse teostamine tegelikkuses osutuda oluliselt raskendatuks maaomaniku ning võrguettevõtja vastandlike huvide põrkumise tõttu. Loe edasi

Kaebeõigus keskkonnaküsimustes on laiendatud, ent mitte piiramatu

Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev MTÜ kui ka eraisikud. Loe edasi

Arhusi konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus imerohi või juba ammu osa Eesti õigusest?

Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Loe edasi

Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?

Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.  Loe edasi

Kui sõlmid enne kinnisvara ostmist „broneerimislepingu“, siis mis lepingu Sa tegelikult sõlmid ja kas see ka kehtib?

Kinnisvara ostuprotsessis on tavapärane nii ostja kui müüja soov kindlustada paberil kavatsus tehing sõlmida, nimetades seda paberit broneerimislepinguks. Müüja soovib üldjuhul saada broneerimistasu, mis hiljem müügilepingu sõlmimisel arvestatakse ostuhinna hulka. Kui müügitehing toimub, siis broneerimislepingust probleeme üldjuhul ei tõusetu. Kui müügitehing jääb aga ära, osutub broneerimisleping ja broneerimistasu suureks tüliõunaks. Loe edasi

Uuest aastast on kõik korteriühistud hüpoteegipidajad

Uuest aastast on kõik korterid koormatud seadusest tuleneva hüpoteegiga korteriühistu kasuks. Automaatselt, seaduse alusel, ilma kandeta kinnistusraamatusse. Jaanuaris jõustuv korteriomandi- ja korteriühistu seadus annab korteriühistutele oluliselt suuremad võimalused võlgnikest korteriomanike vastu nõuete maksmapanekuks – korteriühistu on seaduse abiga tõstetud hüpoteegipidaja staatusesse selliselt, et korteriühistul on korteri müügi korral eelisõigus osale müügihinnast. Loe edasi