Töötaja konkurentsipiiranguga saab kohustada töötajat mitte töötama konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Piirangu kehtestamisel tuleb aga käituda hoolikalt – seaduse tingimustele mittevastav konkurentsipiirang on tühine. See blogi ei käsitle konkurentsipiirangut ammendavalt, vaid selle ruumilist ja ajalist kehtivust. Hoia silm peal ka järgmistel blogidel, kus selgitame kindlasti ka muid konkurentsipiirangu Loe edasi
Blogi
Hiljutine kinnisvarabüroode kartelli puudutav kriminaalasi kordas üle põhimõtte, et omakohus ei ole ka konkurentsiõiguses lubatud. Nimelt andsid Konkurentsiamet ja riigiprokuratuur üheselt mõista, et võimaliku turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu võitlemiseks ei tohi omavahel konkureerivad ettevõtjad kartelli luua. Loe edasi
Möödunud aasta detsembris jõudis lõpule AS Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vaidlus selle üle, millisest metoodikast AS’l Tallinna Vesi vee hinna määramisel tuleb lähtuda. Kohus andis õiguse valdavalt Konkurentsiameti metoodikale ja jättis seadustamata AS Tallinna Vesi erastamisel ettenähtud metoodika. Loe edasi
Alates 1. septembrist 2017 jõustunud riigihangete seaduse kohta on leida arvukalt kirjutisi ning peetud koolitusi nii juristidele kui ettevõtjatele suunatult. Samas on muudatused nüansirohked ning saatan peitub teadupärast detailides. Loe edasi
Eestiski on palju kõneainet pakkunud teema, kuidas tagada paremad ühendused välismaailmaga. Üks väljapakutud variante on ka regulaarsete lennureiside „ostmine“. Liikmesriigil on võimalik lennunduses tegutseda mitte ainult ettevõtjana, vaid ka tellijana ehk osta sisse ühe või teise vajaliku lennuliini käitamise teenust. Loe edasi
Euroopa Komisjon on konkurentsiõiguse ja riigiabi raames liikmesriikide maksupoliitika luubi alla võtnud. Nimelt ei luba EL õigus maksustamise kaudu üht ettevõtet või ettevõtete kategooriat teistele eelistada. Komisjon otsustas näiteks augusti lõpus, et Iirimaa andis Apple’le 13 miljardi euro väärtuses ebaseaduslikku riigiabi, mis tuleb Apple’lt tagasi nõuda. Loe edasi
Taastuvenergia on Euroopa Liidus hetkel üks olulisemaid teemasid. Eesti on taastuvenergia valdkonnas üpris edukas, täites endale seatud eesmärke. Samamoodi panustavad taastuvenergiasse ka teised riigid. Näiteks Saksamaa eesmärk on, et aastaks 2050 on taastuvenergia osa elektrienergiaga varustamisel juba 80%[1]. Loe edasi
Üldist majandushuvi pakkuvad teenused (ÜMPT) on teenused, mida ettevõtja tavapärastes turutingimustes ehk täiendava hüvitiseta ei pakuks või ei pakuks samas ulatuses või avalikkust rahuldatavatel tingimustel. Kõige tavapärasem üldhuviteenus Eesti kontekstis on bussitransport, mille osutamist riik ja/või omavalitsused avaliku teenindamise lepingute alusel ja hankemenetluse järgselt tellivad. Loe edasi
Riigihangete seadus näeb ette ühe võimaluse, mil hankija ei pea korraldama asjade või teenuste ostmiseks riigihanget. Selleks on nn in-house erand. In-house erand kohaldub siis, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab hankija kontrollima ettevõtet nii nagu ta kontrollib omaenda osakonda. Teiseks peab kontrollitava ettevõtte tegevus olema suunatud peamiselt teda kontrollivale hankijale. Loe edasi
Kirjutasin pea kolm aastat tagasi toona „kuumast“ teemast (SIIN) – EAS oli toetuse andmisel eksinud Euroopa Liidu nn grupierandi määruse kriteeriumite vastu ning nõudis enda eksimusele viidates toetusi kui ebaseaduslikku riigiabi omal algatusel tagasi. Loe edasi