Blogi

Võrguettevõtjal võib olla keeruline avalikke tehnovõrke rajada

1.07.2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) üheks eesmärgiks on muuta avalikes huvides rajatud tehnovõrkude või -rajatise talumise kohustuse määramine oluliselt lihtsamaks. Selleks võib ennekõike kohalik omavalitsus, kuid teatud olukordades ka riik, seada kinnistule sundvalduse kiiresti ja efektiivselt. Samas võib sundvalduse teostamine tegelikkuses osutuda oluliselt raskendatuks maaomaniku ning võrguettevõtja vastandlike huvide põrkumise tõttu. Loe edasi

Millal on taastuvenergia tasude skeemi puhul tegemist keelatud riigiabiga?

Taastuvenergia on Euroopa Liidus hetkel üks olulisemaid teemasid. Eesti on taastuvenergia valdkonnas üpris edukas, täites endale seatud eesmärke. Samamoodi panustavad taastuvenergiasse ka teised riigid. Näiteks Saksamaa eesmärk on, et aastaks 2050 on taastuvenergia osa elektrienergiaga varustamisel juba 80%[1]. Loe edasi

Taastuvenergia toetustega uuele katsele

Valitsuses on kooskõlastamisel elektrituruseaduse muutmise seadus, mille eesmärgiks on muuta taastuvenergia toetuste skeemi. Kavandatava skeemi põhiolemusena saab makstava toetuse suurus sõltuma elektrienergia börsihinnast või biomassi hinnast või CO2 turuhinnast. Samuti nähakse eelnõuga ette vähempakkumiste kord alates 2017. aastast. Loe edasi

Taastuvenergia toetused – riigi komistuskivi

Taastuvenergia toetuste muutmine on tekitanud ühiskonnas palju kära ja põhjustanud rohkelt lahkarvamusi. Riigipoolne kavandatav toetusskeemi tagantjärele muutmine ja sõlmitud kokkulepetest mittekinnipidamine ei saagi tähelepanuta jääda. Siiski on praeguseks tõmmatud toetusskeemi muutmisele pidurit ja oodatakse Euroopa Komisjoni seisukohta. Loe edasi

Üldteenuse regulatsioon välistab konkurentsi elektriturul

Elektrituruseadusest tuleneb, et kui väiketarbija ei ole sõlminud ühegi elektrimüüjaga elektrilepingut, siis osutatakse talle selleks, et ta elektrist ilma ei jääks, üldteenust. Üldteenus on väiketarbija õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Peaaegu kogu Eestimaal on nimetatud võrguettevõtjaks Elektrilevi, kes aga ise ei tohi Loe edasi

Võrdse kohtlemise põhimõttest avatud elektriturul

Eesti elektrituru täieliku avanemisega 1. jaanuaril 2013 kaasneb konkurentsi tekkimine ennekõike elektritootjate vahel ja elektrimüüjate vahel. Võrguettevõtjad seevastu jäävad ka avatud elektriturul loomulikeks monopolideks, mis tähendab, et tarbijatel ei ole võimalik võrguettevõtjat valida. Nimetatu seab võrguettevõtjatele lisakohustusi, ennekõike seonduvalt võrdse kohtlemise põhimõttega. Loe edasi

Ettevõtetel uuel aastal üks mure vähem ehk elektrituru avanemine 2013. aastal

Väheolulisest faktist, et 2013 on esimene aasta pärast aastat 1987, mille puhul aastaarvu moodustavad numbrid on kõik erinevad, on olulisem fakt, et 2013. aastal avaneb Eestis täielikult elektriturg. Kuigi turu avanemisega kaasneb tarbijate seniste müügikohustuse alusel sõlmitud elektrilepingute lõppemine, ei jää kodu- ning väiksemad äritarbijad uuest aastast siiski elektrita. Loe edasi

Tehnovõrgu talumise tasu – kas sisuline hüvitis või naljanumber?

Käesoleva aasta 01. juuli on viimane päev kinnisasja omanikele esitada taotlusi taotlemaks tasu nende kinnistul paiknevate tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest, kui soovitakse saada tasu ka tagasiulatuvalt, s.t alates 01. november 2004. Järgnevatel aastatel makstakse kuni 01. juulini esitatud taotluste alusel tasu ainult jooksva aasta eest. Loe edasi