Blogi

PPP ehk avaliku ja erasektori koostöö Eestis on võimalik ja vajalik

Viimastel nädalatel Eestis palju kõneainet pakkunud avaliku ja erasektori koostöö (Public Private Partnership – PPP) on Maailmapanga definitsiooni kohaselt igasugune avaliku sektori isiku või asutuse ning eraettevõtja vaheline kokkulepe avaliku vahendi või teenuse pakkumiseks, milles eraettevõtja kannab olulist riski ja majandamise vastutust. Loe edasi

Võrguettevõtjal võib olla keeruline avalikke tehnovõrke rajada

1.07.2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) üheks eesmärgiks on muuta avalikes huvides rajatud tehnovõrkude või -rajatise talumise kohustuse määramine oluliselt lihtsamaks. Selleks võib ennekõike kohalik omavalitsus, kuid teatud olukordades ka riik, seada kinnistule sundvalduse kiiresti ja efektiivselt. Samas võib sundvalduse teostamine tegelikkuses osutuda oluliselt raskendatuks maaomaniku ning võrguettevõtja vastandlike huvide põrkumise tõttu. Loe edasi

Kaebeõigus keskkonnaküsimustes on laiendatud, ent mitte piiramatu

Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev MTÜ kui ka eraisikud. Loe edasi

Arhusi konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus imerohi või juba ammu osa Eesti õigusest?

Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Loe edasi

Elutähtsa veeteenuse tulevik ebaselge

TRINITI osales eksperdina Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tellimusel aastatel 2016-2017 läbiviidud uuringus „Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamine“, millega töötati välja Eesti jaoks optimaalseimad vee-ettevõtlusmudelid, arvestades, et EL ja riiklikul tasemel veemajanduse sektorile enam investeeringutoetusi ei anta. Uuring ja esimene tagasiside sellele on jõudnud ka vaikselt meediakajastusse. Loe edasi

Kes teeb kindlaks vee õige hinna Tallinnas?

Möödunud aasta detsembris jõudis lõpule AS Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vaidlus selle üle, millisest metoodikast AS’l Tallinna Vesi vee hinna määramisel tuleb lähtuda. Kohus andis õiguse valdavalt Konkurentsiameti metoodikale ja jättis seadustamata AS Tallinna Vesi erastamisel ettenähtud metoodika. Loe edasi

Räägime Rail Balticust, aga räägime päriselt!

Rail Balticu temaatika on Eesti inforuumis juba viimased pool aastat kirglikku kõneainet pakkunud, eriti värvikaks on seisukohavõtud muutunud viimastel nädalatel. Paraku pole emotsionaalseks kiskuv dispuut loonud erinevate vaadete võrdluses eeldust mõistlikuks lahenduseks ja n-ö ühiskondlikuks kokkuleppeks nagu see tundub olevat saavutatud meie lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus. Loe edasi